Pillesaar: üllatab, et riik oma efektiivsust parandada ei taha

"See, et riik ei ole valmis erasektori investeeringuid võtma, on väga üllatav olukorras, kus riigi rahavoolisi väljaminekuid tuleb vältida," kommenteeris Pillesaar, viidates nii 2010. aasta riigieelarvele kui ka edaspidisele ajale. Tema hinnangul on tegemist puhtalt poliitilise kasu saamise otsusega, pidades silmas järgmisi valimisi.

Kuna riigi osakaalu poolest sisemajanduse koguproduktis oleme selle kriisiga Euroopa Liidu etteotsa jõudnud ja ettevõtete maksustamises ei ole me enam ammugi konkurentsivõimeline riik, siis ootaks Pillesaar eraettevõtjana paremerakondadelt jõulisemaid samme riigi efektiivsuse parandamiseks.

Pillesaare sõnul tehti erasektorit selles mõttes rahuldav otsus, et riigiasutuste tugiteenuste projektiga otsustati edasi minna ja plaanitakse koostööd oskusteabe ning arenduste sisseostmisel. "Samas ei oodata erasektorilt mingeid investeeringuid, kuna seda soovib riik ise teha," nentis Pillesaar.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Marek Helmi sõnul peab ministeerium esmalt koostöös teiste ministeeriumidega oma tugisüsteeme ühtlustama.

Helm ütles, et riik peab tellijana suutma detailselt kirjeldada kogu ostetava teenuse sisu ning määrama hinna, kui ta tahab moodustada äriühingut ja korraldada juhtimisteenuse hanget. Praegu selline ülevaade teenuse täpsest sisust puudub, kuna kõik 242 riigiasutust on seni oma arvestussüsteeme erinevalt arendanud.

Pillesaar selgitas, et eraettevõtjatest koosneva konsortsiumi viimane soovitus oli luua riigile kuuluv äriühing ning korraldada juhtimisteenuse ostmiseks avalik hange. "Seda soovitust poliitikud tervikuna siiski kuulda ei võtnud ning terav küsimus projekti juriidilise vormi kohta lükati tulevikku," ütles ta.

Mis teenuseid siis riik eraettevõtjatelt võtma hakkaks? Pillesaar uskus, et riigil on vaja igasugust nõustamist. Konsortsiumisse kuuluvad PricewaterhouseCoopers ja advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcous saavad kindlasti tööd, samuti eeldab e-arvelduse teostamine mõningast koostööd pankadega. "Juhul kui riik meilt investeeringuid ei taha, siis pangal ei ole siin suurt rolli mängida," märkis ta.