Pakendiringluse juht: rong on varsti läinud

Tänasest jõustub pakendiaktsiisi seaduse muudatus, mis võimaldab maksu- ja tolliametil sisse nõuda pakendiaktsiisi firmadelt, kel pole ette näidata dokumente pakendi taaskasutamise kohta. Pakendiaktsiisi vabastus eelnevate perioodide eest lõpeb.

„Lihtsalt kahju, kui mõni ettevõtja peab maksma pakendiaktsiisi koos intressidega seetõttu, et keegi pole seadustest kõige paremini aru saanud,“ ütles Kangus. „Rong läheb ja mõnede jaoks võib mahajäämine olla väga kurb,“ lisas ta, nentides, et nädalavahetusel saab veel deklaratsioone esitada.

Pakendiseadus on Eestis senisel kujul kehtinud 2005 aastast. Pakendiaktsiisi seadus kehtib 1999 aastast, kuid laienes joogipakenditelt kõigile müügipakenditele 2005. a 1. juulist ning kõigile pakendimaterjalidele alates 1. jaanuarist 2009.

Põllumajandusliku tootmise käigus pakkematerjalina kasutamist leidev kile on Kanguse sõnul samuti pakend. Kui see materjal jääb Eesti territooriumile, siis kuulub see seaduse reguleerimisalasse. "Silo osaleb piima tootmisprotsessis ning vahepealne plastikusse pakendamine klassifitseerub pakendina,“ rõhutas Kangus.

Sama kinnitas 2006. aastal keskkonnaministeeriumile esitatud järelepärimisele saadetud vastus. "Tulenevalt pakendiseaduse paragrahvile 2 on silokile pakend, kuna silokile peamised funktsioonid on kauba kaitsmine, käsitsemine ja hoidmine," seisab ministeeriumi vastuses.

„Kahetsusväärsel kombel tunnevad põllumajandusettevõtjad ennast kuidagi rohkem puudutatuna, kuigi tegemist on pakendiseaduse tähenduses tavapärase juhtumiga,“ ütles Kangus. „Eesti Pakendiringlus on põllumajanduskilet juba aastaid pakendina kogunud ning taaskasutanud keskkonnainspektsiooni ning maksuameti järelvalve all.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu seisukoht, et silorullide kilet siiski pakendiaktsiisiga maksustama ei hakata, on selles kontekstis enamgi kui ”huvitav”“, nentis Kangus.