Tööandjad: sotsmaks tulgu töötaja taskust

"Pinnas selliste ettepanekute tegemiseks on olemas. Kindlasti ei jääda neutraalseks," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga vastukaja peale. Taliga arvates on tegemist sotsiaalse vastutustundetusega. "Tegemist on kõva paberiga, kui ametiühingu juht sellisel arvamusel on," lisas Kriis.

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi avaldas lootust, et manifest jõuab märtsis valitava riigikogu töölauale ning on aluseks muudatuste tegemisel.

Kriisi sõnul on Eestis senini kasutusel süsteem, kus elanikkonda ei taheta maksudega koormata, aga on aeg seda muuta. Kuidas sotsiaalmaksukoormust protsentuaalselt tööandja ja töötaja vahel jagada, ei oska Kriis veel öelda.

Manifestis seisab, et lähtuvalt teiste riikide praktikast tuleks sotsiaalmaks muuta maksuks, mille tasumise kohustus lasub töötajal.

Peaminister Andrus Ansipi majandusnõunik Kalev Kukk märkis, et tema avaldas sel teemal mõtteid juba 2002. aastal Äripäeva arvamusküljel ja pole sellest ajast seisukohti muutnud: sotsiaalmaks peab tulema töötaja taskust. "Niisiis on Eesti oma originaalsuses asetanud erinevalt neist riikidest, kelle sekka arvamisest me unistame, sotsiaalmaksu puhtalt tööandja õlule. Seda põhjendusel, et kodune õbluke töövõtja nii ränka koormat kanda ei jõua. Ja pealegi, mis tähtsust on sellel, kelle taskust parasjagu raha võetakse," kirjutas Kukk. Tema arvates poleks sotsiaalmaksu muutmine kas osaliselt või täielikult töövõtja maksuks pelgalt raamatupidamislik samm, vaid eelkõige on tegemist enesevastutusliku suhtumise kujundamisega oma tervisesse ja pensionipõlve.

Tööandjad pakkusid ka välja, et pensioniiga tuleks tõsta 67. eluaastale. Veskimägi sõnul arutatakse Euroopa riikides praegu mitmel pool sama teemat. Tema sõnul plaanitakse mõnes riigis pensioniiga kergitada ka kuni 70. eluaastani. "Euroopa vananeb ja teisi rohtusid selle vastu ei ole," rõhutas Veskimägi.

Töötajate kanda võiks tööandjate keskliidu hinnangul jääda ka ravikindlustuskulud. Kui suure protsendi see palgast moodustama peaks, on läbirääkimiste küsimus.

Tööhõive suurendamiseks soovitatakse soodustada paindlikke töövorme, nagu osaajaga töö, kaugtöö, renditöö arengut. Et vältida kohaliku tööjõu konkurentsivõime langust, tuleb Eesti tööjõuturg avada kolmandatest riikidest tulevale välistööjõule. Kriisi sõnul tuleks nüüd selgitada inimestele, et välistööjõu tulemine ei võta ära nende kohta, vaid töökohti tekib juurdegi.

Veel toodi manifestis välja vajadus avaliku sektori kulutusi kärpida, e-teenuseid arendada ja riigiasutusi kokku viia, et ametnike seas tekiks senisest suurem konkurents, rääkis Kriis. Ta soovib, et noored valiks riigitöö asemel karjääri eraettevõtluses. Seetõttu tuleks ka üldist maksukoormust alandada, välisinvesteeringute siiameelitamiseks dividende madalamalt maksustada ning ettevõtlustulu peaks olema enam soositud ja seetõttu madalamalt maksustatud.