Alternatiiv rootslase maitsele

Smidesbodeni nime kandev pood, mis tähendabki eesti keeles sepapoodi, on praegu ainus vaid Eesti tooteid Rootsis müüv pood ja ühe värskeima kogemusega Rootsi turule sisenenud Eesti ettevõte.

Eesti sepistoodete tootja OÜ Rossi Sepaäri plaan Rootsi laieneda sai alguse kaks aastat tagasi, kui Eesti turg oli majanduskriisi tõttu kokku kuivamas. Kuna Inglismaa, Saksa ja Soome turul juba tegutseti, oli loogiline jätk Rootsi. Seal asutasid ettevõtte omanikud äriühingu Smidesboden Sverige AB, mille kaasomanikuks sai Monika Sori.

Koha peal elav inimene tuleb kasuks. Sori elab osaliselt Rootsis ja ütleb, et ilma koha peal viibiva inimeseta poleks äri Eestist Rootsi laiendamine mõeldav. "Mina küll ei kujuta ette, kuidas üks eestlane saaks Rootsis avada firma ja alguses seda ise Eestis olles juhtida, kuigi rootslased igal pool kirjutavad, et neile on nii lihtne investeerida," märgib ta, kui võtame istet Stockholmi vanalinna ühe peatänava ääres asuvas nukulikus majakeses, kus Eesti sepiste müügisalong asubki.

Kohapeal elava inimese olemasolu on Sori sõnul vajalik juba selleks, et kellelgi asutajatest oleks kohalik sotsiaalkindlustusnumber, mis on eeldus paljudele olulistele teenustele, nagu internetiühendus, telefon ja pangakonto avamine.

Aga ka koodi omanikuna peab arvestama, et kogu asjaajamine võtab Rootsis tunduvalt kauem aega ja vaeva kui Eestis. Ka näiteks rendipindade suur nõudlus on teinud maaklerid mugavaks ja välismaisesse klienti suhtutakse vägagi skeptiliselt.

"Praeguse pinna saamine võttis aega mitu kuud ja meile öeldi, et see on jube kiire saavutus," ütleb Sori ja meenutab, et neile öeldi ka mitme pinna puhul ära. "Ma isegi saan nendest aru, sest pooled ehk ei teagi, kus Eesti asub," tõdeb ta. "Kui helistad maaklerile inglise keeles, siis on hea, kui nad suvatsevad üldse su vastu mingit lahkust üles näidata või pinda näitama tulla." E-kirja teel ei tasu eestlaste kogemuse põhjal maakleritega aga üldse suhelda, sest kirjad jäävad vastuseta.

Praegune rendipind saadi viimaks juuni alguses. Nagu Tallinnaski, asub ka Stockholmis eestlaste sepaäri vanalinnas ehk turistide meelispaigas.

Soomlastel ja rootslastel erinev maitse. Meie kolmveerandtunnise vestluse ajal astub poodi sisse rootslaste kõrval ka soomlasi. Jõulueelsele ajale iseloomulikult lähevad kaubaks küünlajalad. Sori räägib, et soomlased ja rootslased tunnevad huvi täiesti erinevate kaupade vastu. "Soomlased ostavad seina külge kinnitatavaid asju, nagu kaminariistad ja kööginagid. Rootslastel on nii minimalistlik maitse, et nad eelistavad lahtisi asju, nagu küünlajalad ja nipsasjad."

Rootsi kliendid ostavad tegelikult väga hea meelega eestlaste tehtud tooteid. Sori lausus, et seda on näha siis, kui saadakse oma toodetega mõnda poodi sisse. "Sügisel osalesime Formexi messil, kuhu kogunevad peaaegu kõik kaupmehed ja kaubanduskettide sisseostujuhid üle Rootsi. Kes meid sealt seekord leidsid, olid küll väiksed poed, aga nad olid samas nii vaimustatud meie toodetest," märgib ta.

Samas on eestlased asunud ka rootslastest edasimüüjate eelistusi järgides uusi tooteid arendama. Esimene partii ühe Rootsi suurema kaminapoeketi soovide järgi valmistatud tooteid saadetaksegi sel kuul teele.

Rootsi turule sisenemine on läinud küll vaevalisemalt, kui planeeriti, kuid firma käibekõver on siiski otsaga ülespoole. Oleme ise hoolimata raskest algusest optimistlikud. Võtsime järgmise aasta eesmärgiks kõvasti pingutada ja murda sisseostujuhtide kujunenud arusaamad sepistoodetest.

Oma poe müükide põhjal on selge, et Rootsi klient ostab meelsasti ka samu asju, mida müüme Eestis. Praegu on veel vara müüginumbritest ja turgude võrdlustest rääkida. Ainuke sõnum teistele tulijatele oleks see, et ega teid keegi vaimustunult kusagil ees ei oota. Olgu toode nii hea, soodne ja kvaliteetne kui tahes. Meie oma "sõjaplaanis" alahindasime veidi seda aspekti.