Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Balti tiigri tagasitulek? 

Katri Soe-Surén 03. jaanuar 2011, 14:06

Kieli majandusuuringute instituudi Baltikumi eksperdid Klaus Schrader ja Claus-Friedrich Laaser usuvad, et Eestist ei saa eurotsooni probleemriiki. Eesti ei tohiks aga vana viga korrata ja mitte muutuda taas „tiigriks“.

Eestis on pärast 2009. aasta krahhi madalseis ületatud ja suund on taas kasvule, ütlevad Kieli instituudi teadlased. „Kui Eesti jääb oma vaieldamatult reformi- ja integratsiooniedule viinud heade omaduste juurde, jätkub kriisi poolt katkestatud tõus,“ ütles Klaus Schrader.

Uuringust võib lugeda, et Eesti ja teised Balti riigid ei tohiks korrata vanu vigu ning et kiirele buumilaadsele tõusule tuleks nüüd eelistada vaiksemat, aga jätkusuutlikumat edenemist. „Kolme riigi nimetamine „Balti tiigriks“ tähistab mitte soliidset arengut, vaid laialt levinud „kasiinokapitalismi“ liialdusi. Nii ei tohiks vana „tiiger“ tagasi tulla, vaid pigem peaks jätkuma stabiilne majandusareng,“ kirjutavad Saksa eksperdid.

Nagu soovitavad ka IMF ja OECD, on kolmel Balti riigil üks tee: ekspordist tuleneva majanduskasvu edendamine ja finantssektori stabiliseerimine. Eesti peaks läbi viima muutused, mis puudutavad sissetulekuid riigikassasse: maksubaasi laiendamine, maksusoodustuste kaotamine kinnisvarasektoris, maksuhalduse suurem efektiivsus ning maksutõus.

Kuidas peaks Balti riikide majandus muutuma?

Otsustav on eksporditurgudega tegelemine, usuvad Schrader ja Laaser. Esiplaanil peaks olema rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka kasvule orienteeritud läveriikides. Nii peaks kaubavahetus BRIC-riikidega olema vähem domineeritud Venemaast, pigem võiks vaadata rahvastikurikaste Hiina ja India poole.  Eksport peaks põhinema inimkapitalil ja tehnoloogiapõhisel tootmisel.

Kõigis kolmes Balti riigis tuleks soodustada tööjõu liikumist ekspordisektorisse. Siia alla käivad tööjõu vahenduse optimeerimine ja maksusoodustused töökoha vahetuseks, nagu ka huvi tekitamine vastava uue kvalifikatsiooni omandamise vastu. 

Olemasolevad soodustused, näiteks ka need, mis tulevad EList, ei tohiks enam minna siseturule orienteeritud majandusharudesse, nagu näiteks maja- ja korteriehitus, vaid eksporti, tugevdada tuleks investeeringuid infrastruktuuridesse ja kapitali. Nii oleks võimalik Eesti, Läti ja Leedu tagasitulek turumajanduse riikidena, mis samm-sammult ELi heaoluhierarhias ülespoole tõusevad, usuvad Schrader ja Laaser.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. January 2011, 08:16
Otsi:

Ava täpsem otsing