Euro tulek muutis psühholoogilisi piire

Esimesed päevad euroga selgitasid esimesed võitjad - kütusemüüjad. Äripäeva arvates oli euro tulek Eesti kütusemüüjatele tõeliseks õnnistuseks - eks tegelikult oli nende silmis juba ammu käes hetk, mil toornafta rekordilähedastele maailmaturuhindadele ja inflatsioonile viidates oleks tulnud bensiini-diislikütuse hindu veelgi tõsta, kuid ees oli psühholoogiliselt raske piir, 20 krooni piir.

Nüüd on see piir kadunud - 1,278 eurot pole ju miski piir, mida karta, pigem tunneme nüüd hirmu 2,00eurose hinna ees. Mootorikütused on ka ilmselt esimesed igapäevakaubad, mis meil siin üldeuroopalikku hinda maksma hakkavad. Oktoobris maksis näiteks bensiini E95 liiter ELi riikides keskeltläbi 1,09-1,55 eurot. Praegu näeme Eesti bensiinijaamade infotabloodel siramas numbreid 1.19, 1.20…

Tõsi, viimaste päevade uudised kõnelevad ka hinnasõjast, sellest, et üks või teine kütusemüüja langetas liitri hinda 1 sendi võrra. 1 sent on aga viimase 18 aasta jooksul pähe kulunud kui kohutavalt olematu suurus… teistpidi psühholoogia.

Kuid kas on ikka õige hinnatõusus süüdistada euro tulekut ja kütusemüüjaid? Nii kirjutab tänane Äripäev, et Eesti rekordiliselt kõrgele kerkinud bensiini hind järgib hoopis maailma trendi. Artiklist selgub, et nafta hind tõusis aasta alguses viimase 27 kuu kõrgeimale tasemele, mis on ekspertide hinnangul märk sellest, et majandus on kosumas. Enamik majandusuuringute instituute, panku ja eksperte eeldab siiski, et nafta hind jääb tänavu 70 ja 90 dollari vahele barrelist, kuid pessimistlikumad kõnelevad ka juba 100dollarilisest naftabarreli hinnast. Just nagu aastal 2008, üleilmse buumi tipphetkedel.

Paljude analüütikute arvates võivad majanduse kosumisest julgust saanud kõrged kütusehinnad omakorda majanduskasvu kinni panna. Surnud ring. Kodumaine LHV Pank ennustas eile koguni, et bensiini 95 Euro liiter hakkab veel tänavu lausa 1,37 eurot maksma. Ja siinkohal tuleb taas mängu psühholoogia - nagu tavatseb öelda konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing: kui tarbija ootab hinnatõusu, siis hinnatõus ka tuleb.

Ühest küljest võib seda pessimismi mõistagi, sest keskmise Eesti inimese sissetulekutest läheb julgelt ligi 90% energiale - kütus autole, soojus kodule, söögi-joogienergia kehale. Kui eelnevast veidi raha üle jääb, siis saab endale veidi vaimuenergiatki lubada.

Sama mõistetavad on lihtsa tööinimese muremõtted, kui ta loeb, et Soomes ja Eestis on hinnad juba enam-vähem võrdsed. "Aga Soome sissetulekud?! Mitu liitrit üks keskmine soomlane oma netopalga eest bensiini saab osta?" mõtleb ta siis kibestunult. Ning läheb ostab kõikse kallimast selvehallist viilutatud juustu, viilutatud saia ja kallis pakendis piima. Või bensiinijaama kioskist terve päeva ostjat oodanud kabanosse. Jälle psühholoogia, muremõtete peletamine ebaratsionaalsete ostudega.

Kuid selsamal numbripsühholoogial on ka helgem pool. 15,6466 läbi jagatud hinnad tekitasid tõusulaine Tallinna börsil, kus juba kaks päeva on kestnud tõeline hinnaralli ning peaaegu kõik aktsiad kerkivad kena 45kraadise nurga all. No ja tegelikult ka, vaadake, mis üks aktsia maksab - kõik jäävad all kümneka! Leidub neidki, mida saab lausa sentide eest! Võtaks siis kabanossi asemel ühe Tallinki?

Autor: ÄP