PR-ekspert: presidendi kõne oli nõrk

„Presidendi kõnet kuulates jäi kõrva, et ta alustas kahe olulise teemaga: jutuks tuli, et tööpuudusega toimetulek on meie ühine mure ja hädalisi ei tohi üksi jätta ning see, et tegevust ja töökohti tuleb otsida ka nendest valdkondadest, mille peale pole seni tuldud,“ kommenteeris Uudelepp presidendi aastavahetuse tervitust.

Uudeleppa sõnul ei pakkunud kahjuks riigipea ise välja ühtegi näidet koos põhjendusega, mis võiks need uued valdkonnad olla. Samuti mainis riigipea, et ta ei imestab, kui kurdetakse, et Eestil pole enam suurt sihti.„Oleks soovinud kuulda, mis riigipea meelest see siht on. Minevikust lahtilaskmine või valimistel poliitikutele hinnangute andmine ei saa olla siht, vaid on kõigest vahend. Seega presidendi kõne oli tugev probleemide markeerimises ja nõrk tulevikku vaatamises,“ lausus Uudelepp.

Uudeleppa arvates see võib olla ka põhjus, miks Toomas Hendrik Ilvest ei peeta päris Lennart Meri vääriliseks presidendiks.„Meri kõned olid tihtipeale retooriliselt tugevamad ja seadsid sihte, mille poole peaks pürgima. Sellest ei saa aga kuidagi järeldada, nagu polekski Eestile enam presidenti vaja,“ märkis Uudelepp ning lisas, et Lennart Merist on saanud legend ja niipea ei tule meest, keda peetaks sama tugevaks tegijaks.

„Midagi pole parata, mälestusega on keeruline võistelda,“ lausus Uudelepp. Siiski ei tohi riigi ülesehitust paika panna selle järgi, kas mõni poliitik meeldib või ei meeldi.

„Elu on näidanud, et päevapoliitilistel põhjustel suurte asjade muutmine annab varem või hiljem tagasilöögi. Presidendil on Eestis oma roll ja ka Toomas Hendrik Ilvesel oma saavutused, mida kohe ja praegu ei pruugita veel mõista,“ kommenteeris Uudelepp.

Sotsioloog Andrus Saar rääkis eile Vikerraadio saates «Uudis+», et tema hinnangul tuleks presidendi institutsioon Eestis kaotada, kuna president Lennart Meri oli mõjukam kui Toomas Hendrik Ilves ning aastavahetuse Ilvese tervituskõne jäi ka nõrgaks.