Spetsialisti kantakse kätel

Kadri Bank 07. jaanuar 2011, 00:00

Kui osa ettevõtjaid on Eesti suurimate maksumaksjate hulgas seetõttu, et nende töötajaskond on väga suur, siis teised tänu sellele, et tööjõukulude pealt kokku ei hoita. Skype Technologies täidab riigi rahakotti aga mõlemal põhjusel - ettevõttes on tööl üle 300 inimese, samas pakutakse ka oma sektori üht kõrgemat palka.

Ettevõtte juhatuse liige Sten Tamkivi ütles, et Skype'is pakutavad töökohad on üsna spetsiifilised ja see esitab ka otsitavale personalile väga konkreetsed nõudmised. "Meie loodavad kõrge lisaväärtusega töökohad ja palgatase illustreerivad hästi ühiskondlikku arutelu nn tarkade töökohtade loomise vajalikkusest," ütles ta. "Teisisõnu, võimalus teha suure lisaväärtusega ja ka hästi tasustatud tööd sõltub nii Eestis kui ka piiri taga ikkagi oskustest ja haridusest. Seetõttu peame oluliseks nii meie oma kõrghariduse rahvusvaheliselt võrreldavat kvaliteedikasvu - eriti reaalainete- ja insenerierialadel - kui ka nende valdkondade populaarsuse tõusu Eesti noorte seas."

Tamkivi lisas, et kuna sellised arengud võtavad kümneid aastaid, tuleb meil harjuda mõttega, et ilma külalistalentide abita me tarka majandust kasvatada ei suuda, ja küsimus ei ole nende riiki lubamises, vaid aktiivses meelitamises. Ka Skype'i Eesti töötajate palgataseme dikteerib Tamkivi sõnul see, et tööjõudu otsitakse üle maailma.

Ka Nordecon Ehituse nõukogu esimees Jaano Vink tunnistas, et ehitussektoris on kvalifitseeritud tööjõu nappus probleem. "Neid on endiselt vähe, kes midagi väga hästi oskavad. Seepärast võib arvata, et head inimesed tõusevad paranevates oludes ka kiiremini hinda," ütles Vink.

2009. aastal ehitussektoris üheks parimaks palgamaksjaks olnud Nordeconis Vingi sõnul eelmisel aastal keskmine palk langes. "Mõõdukat palgakasvu võiks ehitussektoris hakata lootma pigem 2011. aasta teises pooles ehk 2012. aastal, mil on reaalsem loota töö lisandumist," ütles ta.

Spetsialistidel lootus palgalisa saada suurem. Ka tööstusettevõtetes pakutakse tööd eelkõige kvalifitseeritud tööjõule ja lubatakse olemasolevaile spetsialistidele palgatõusu. Näiteks juhtmetootja PKC Eesti juht Jani Kiljala ütles, et sel aastal plaanitakse tööd pakkuda just nn valgekraedest inseneridele. Praegu üle 1200 inimesele tööd andva PKC palgasüsteem põhineb produktiivsusel ja kuna alanud aastaks oodatakse rohkem tellimusi, tõstab see ka keskmist palka. Elcoteq Tallinna juht Jan Kotka sõnul nende ettevõttes 2011. aastal aga üleüldist palgatõusu ei tule, kuid headele spetsialistidele oli palgatõus nii eelmisel aastal ja tuleb ka alanud aastal.

Kotka rõhutas, et Eesti peaks vältima uut palgarallit, kus kriisi perioodil veidi korrastanud palgataseme vastavus loodava lisandväärtusega lastakse jälle käest. Temaga sama meelt on ka Eesti Energia Jaotusvõrgu juht Tarmo Mere, kelle sõnul on mõistlik hoida praegust palgataset võimalikult kaua.

Heast palgast ei soovita avalikult rääkida. Automüüjate seas on üks parima palga maksjaid Mazdasid, Jaguare ja Land Rovereid müüv Inchcape. Firma juhataja Jaanus Siimson ei soovinud aga palku ega nende muutusi kommenteerida. Napisõnaliseks jääb ka meie palgatabelis teisel kohal oleva Mazeikiu Nafta Trading House'i juht Tõnis Ääro. Tema sõnul on firmas keskmine palgatase 2010. aastal pisut tõusnud seetõttu, et struktuurimuudatuste käigus on madalama palgatasemega inimesi vähem ja nende ülesanded ümber jaotatud või sisse ostetud. "Klassikalise palgatõusuga see seotud ei ole. Ka omanik on öelnud, et üldine majanduspilt ei ole nii hea, et palka tõsta," lisas Ääro.

Äripäev üritas küsida kommentaari ka transiidifirma Tarcona juhilt Sulev Loolt, kuid ta otsustas jätta meie küsimustele vastamata. Tarcona kuulub Venemaa ühele mõjukale oligarhile Gennadi Timtšenkole, kelle äriedu sai hoo sisse koos Vladimir Putini saamisega presidendiks.

Päevaleht kirjutas eelmise aasta lõpus ühele hiljutisele kohtuotsusele viidates, et Tarconas võis aastaid tagasi varjatult osanikuks olla ka kadunud Aadu Luukas.

Eesti suurimatest maksumaksjatest ettevõtete juhid on arvamusel, et riik on maksumaksja raha kulutades käitunud üldjoontes mõistlikult. Samas leiavad nad, et avaliku sektori kulud on liiga suured, töö aga ebaefektiivne. Kriitikat tehakse pensionifondide valitsejate suurte tasude kohta ning loodetakse, et sotsiaalmaksule kehtestatakse lagi.

"Üldiselt on meie arvates valitsus keerulisel ajal teinud õigeid otsuseid ning seda ka maksutulu kasutamise osas," ütleb Elcoteq Tallinn tegevjuht Jan Kotka. "Seda näitab praeguseks ka see, et Eesti vähesena Euroopa Liidust täitis 2010. aastaks Maastrichti kriteeriume. Sellises olukorras ei ole võimalik langetada kõigile meeldivaid otsuseid ning valitsuse sihikindel tegutsemine vaheeesmärgi euro suunas oli muljetavaldav ka teistele riikidele," räägib ta.

Tuleviku osas soovis Kotka, et sotsiaalmaksule seataks maksimumpiir, julgustamaks ettevõtteid kõrgepalgalisi spetsialiste palkama. "Suurema lisandväärtuse loomiseks ja pakkumiseks on võtmetähtsusega tippspetsialistid, kellega nõutavat arengulist murrangut saavutada," lisab ta.

Ericsson Eesti peadirektor Veiko Sepp tõdeb, et maksumaksja raha kulutamisel on erinevate majandustsüklite puhul eri prioriteedid. "Paaril viimasel majandussurutise aastal, kus eelarve on olnud defitsiidis, on riigil tulnud teha keerulisi valikuid ning hädavajalikke otsuseid. Põhimõtteliselt olen ma riigi otsustega rahul ja leian, et maksumaksja raha on kulutatud mõistlikult," ütleb Sepp.

Kriisist väljatulekuks vaja uusi töökohti ja ümberspetsialiseerumist. Sepa sõnul peaks riik kriisi ajal suunama rohkem raha infrastruktuuri, et luua töökohti, ning panustama inimeste ümberspetsialiseerumisele. Selle heaks näiteks toob ta ELi finantseeritud üle-eestilise lairibaühenduste projekti EstWin, mis aitab elavdada majandust ka väljaspool suurlinnu.

"Kokkuvõtlikult võib öelda, et riik on rasketel aegadel olnud paindlik. Kahtlemata aitaks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine meil kui rahvusvahelisel ettevõttel valutumalt tuua tööjõudu ühest riigist teise," räägib Sepp.

Inchcape Motors Estonia juhataja Jaanus Simson leiab, et üldiselt on riik maksumaksja raha kasutanud optimaalselt.

"Kulutada saab nii palju, kui teenitakse ja sellest printsiibist on Eesti riik kinni pidanud," lausub ta. "Riigi jaoks on maksuraha alati vähe ning kunagi ei saa kõik rahastamist vajavad valdkonnad piisavalt raha. Tuleb teha valikuid. Millised on õigemad või vähem õigemad valikud, on alati vaieldav. Lõplikku tõde siin ei ole," lisab ta.

Probleemina näeb Simson pensionisammaste süsteemis kõrgeid administreerimiskulusid, mille maksimummäärad peaksid riigi poolt olema sätestatud oluliselt väiksemad.

"Sammaste koguja ja riik koguvad raha sissemaksete ning maksusoodustuste kaudu ja jagavad ka aktsiaturgude kõikumistest tulenevaid riske, kuid olenemata tootlusest, täiesti riskivabalt, teenib fondivalitseja ebaõiglaselt suuri summasid. Administreerimiskuludeks aastas 1%, lisaks sisenemis- ja väljumistasud, see on liiga palju. Sarnaselt pensionisüsteemiga on surve all ka tervishoiusüsteem, sest elanikkond vananeb," räägib Simson.

Sotsiaalmaksu lagi tooks tarku töökohti. Pensionisüsteemi kohta ütleb Nordecon Ehituse nõukogu juht Jaano Vink, et see pole kindlasti veatu, kuid on parim, mida oleme suutnud luua. "Loomulikult vajab ta kohendamist ning seda saab täiustada. Headest külgedest tooksin välja, et pensionitel on üldse pikaajalisem nägemus olemas. Puuduseks on ehk see, et ta ei suuda arvestada majanduskeskkonna kiirete muutustega. Kuid selleks, mis viimase paari aastaga on juhtunud, oligi raske valmistuda. Sellist kriisi pole maailmas olnud mitmekümneid aastaid, kogemus puudub ühiskonnal tervikuna. Ehk siis: äärmiselt loll oleks toimunust mitte õppida ning mitte püüda olemasolevat süsteemi paremaks muuta."

Skype Technologiesi juhatuse liige Sten Tamkivi ütleb, et rohkem oleks vaja tegusid, mis kinnitavad tarkade töökohtade olulisust Eesti riigile. "Hüppeks siin oleks sotsiaalmaksu lagi. Praegu tuleb kõikide palgasaajate eest maksta Euroopa kõrgeimate sekka kuuluvat 33%st sotsiaalmaksu sõltumata palga suurusest. Kui aga kehtestada lagi ja vabastada sotsiaalmaksust aastapalga 250 000 krooni ületav osa, saaks Eestisse luua kallimaid ja targemaid töökohti," räägib ta. Tamkivi sõnul on Eesti maksusüsteemi poolest suurepärane koht, kus hoida vaba kapitali, aga mitte siin kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks. "Tähtis on kvaliteetne haridussüsteem ning selle agressiivsem rahastamine rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks."

Kui ülejäänud Äripäevaga rääkinud ettevõtjad ootavad alanud aastalt pigem olude paranemist, siis lennukite hooldusega tegelev Air Maintenance Estonia näeb pigem pööret langusele. Ettevõtte juht Lars-Olof Bolinderi selgitusel ei käi lennukite hooldus- ja remondiäri lennufirmade äriga käsikäes, kuna lennukid käivad hoolduses teatud lennutundide järel, mille n-ö täislendamine võtab tavaliselt vähemalt 18 kuud. Kuna kriisiaastatel on lennukeid lennanud vähem, siis nüüd jõuab neid vähem ka teenindusse.

"Aastad 2008-2009 olid meie jaoks head ja mitte nii head aastad lennufirmadele," ütles Borlinder. "Praegu on lennukihoolduse turuhind maas ja peame oma kulusid järgmiseks aastaks madalal hoidma."

Eelmisel aastal suutis aga AME 2009. aastaga sarnast palgataset siiski hoida.

Neli aastat Eestis elanud Lars-Olof Bolinder, Air Maintenance Estonia juht ütleb, et Eesti peaks jätkama konservatiivset poliitikat. "Oluline on hoida eelarvet tasakaalus ja Eesti valitsus on selles osas head tööd teinud," ütleb ta. Avaliku sektori kulud on liiga kõrgel, seda saab vähendada, samuti peaks nende efektiivsus tõusma, lisab Bolinder. "Infrastruktuurid vajaksid mõningaid investeeringuid. Ma usun, et tervishoiusüsteemi rahastamine oli hästi läbimõeldud, kuna õitsenguaastatel koguti tervisekindlusse korralik reserv, mis oli rasketel aastatel abiks. Samuti on kolmel sambal seisev pensionisüsteem tõestanud oma elujõulisust, kui 600 000 inimest on vabatahtliku sambaga ühinenud," räägib Bolinder. Ta märgib, et kuna rahvastik vananeb ja on oht, et pensionifondid võivad kokku kuivada, oli julge samm alustada debatti pensioniea tõstmise üle.

Ka Nordecon Ehituse nõukogu esimehele Jaano Vingile teeb maksuraha jagamisega võrreldes enam muret, kuidas suudame riigi efektiivsust tõsta. "Olles päev päeva kõrval seotud töiselt riigihangete läbiviimise protsessidega ehitaja poolt vaadates, tuleb ikka ahastus peale, kui jälle kord näed, kuidas vohav bürokraatia - selle mõiste halvemas tähenduses -, ning sisutu vormitäide maksumaksjate raha tuulde lennutab," ütleb Vink. "Riigiaparaati on võimalik oluliselt efektiivsemaks muuta. Tõsi, see on väga keeruline," märgib ta.

Vingi sõnul on Eesti riiki juhitud korralikult. "Kogu ühiskonna alustalasid mõjutavaid kriise ei ole reaalselt olnud. Viimaste aastate säästurežiim liigse raiskamise järel tuleb meile kindlasti kasuks. Samas raiskamise või alarahastamise diagnoosi on ikka sageli väga keeruline panna. Eks ühiskonna arengu tagab eelkõige erinevate valdkondade rahastamise vahel valitsev suhteline tasakaal," räägib ta.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm ei kiida ega laida maksumaksja raha senist kasutamist, kuid pakub välja omapoolse idee. "Maksumaksjal võiks tuludeklaratsiooni täites olla õigus 10-15% ulatuses määrata ise, mis valdkonnale nad riigile makstud maksud suunavad," lausus Kalm.

Tema sõnul oleks seda tehniliselt lihtne teha ning see aitaks inimesi paremini kaasata riigis toimuva üle kaasa rääkima. "Rohkem demokraatiat võiks tulevikus olla maksuraha kasutamise üle otsustamisel," lausub Kalm.

Ehitussektori olukord näitab minu arvates paranemise nähtavaid märke pigem alanud aasta teises pooles.

Suur osakaal on endiselt eurorahal, mis sektorit käigus hoiab. Kuna ka riigi investeeringud uuel aastal loodetavasti jätkuvad, võib eeldada, et keskkond hakkab elavnema. Eraettevõtete investeeringuteni on aga pigem palju aega - erasektori investeerimisvõimekus on praegu madal, kuna ka laenu võtmiseks vajalike eeltingimuste täitmine on raskem.

Pikemas, näiteks kolme kuni viie aasta perspektiivis olen jälle üsna optimistlik: Eestis on vaja veel väga palju ehitada, kas või näiteks olemasolevat taastoota. Praegu valitseb selles vallas pigem stagnatsioon - ehitiste amortisatsioon on suurem kui see, mis juurde või asemele rajatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing