Lennujaam ei suuda kaubaveo langust peatada

"Languse põhjuseks on segadused Vene tolliga ja loodame, et käesoleval aastal lõpevad need ära," rääkis ta. Mullu märtsis Äripäevale antud intervjuus tõi Sakkov lennukaubaveo suure miinuse põhjuseks kokku kuivanud Vene transiidi.

Languse täpsemat põhjust ja tulevikuprognoose peaks tema sõnul küsima kaubaveo operaatorite käest. "Näeme küll 2011. aastal suuremaid lennukeid ja taastumise märke, kuid igasugune äri on oma nüanssidega ja meie kui lennujaam eelistame seda mitte kommenteerida," selgitas ta. Sakkov lisas, et tulemused sõltuvad naaberriigi soovidest ja tegutsemisest.

Lennuliinide kaubaveoagendi Aerogistica OÜ juhataja Meelis Koitmäe sõnul kajastab statistika üldiselt liinilendude või tšarteritega veetud kaupade mahtu ega ole kõikehõlmav. Statistika ei sisalda Eestisse ja Eestist veetud lennukaupu, mille esimene või siis viimane ots veetakse ratastel ehk autodega, selgitas ta.

"Enamikul lennuliinidest on Euroopas üles ehitatud tihe kaupade etteveo- ja jaotusvõrk autotranspordiga," märkis Koitmäe. Ta lisas, et viimasel ajal on lennukaupade mahte hoidnud Eesti uus ekspordimootor Ericsson. "See on tõsine lisa lennujaama läbivatele kaubamahtudele ja kompenseerib mõnel määral transiitkaupadest tekkinud langust," sõnas Koitmäe.

Mullu olid parimad lennukauba kuud jaanuar (2096 tonni) ja veebruar (2044 t), mil võis võrdluses 2009. aastaga täheldada ka väikest kasvu. Alates märtsist on kõikide kuude kaubamaht olnud languses.