Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme Eestis igal aastal maksutalgud

    Reedeses Äripäevas käis Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm välja idee, et maksumaksjal võiks tuludeklaratsiooni täites olla õigus 10-15% ulatuses määrata ise, mis valdkonnale nad riigile makstud maksud suunavad.
    Tegemist on Minu Eesti mõttetalgudelt pärit ideega, mis näeb ette just kolmanda sektori rahastamist sellisel osalusdemokraatia viisil. Et oleks mingi nimekiri (MTÜd jt), kuhu maksumaksja saaks osa oma maksudest suunata.
    Äripäeva meelest on ideel algsel kujul mitmeid kitsaskohti, kuid mõte ise - lasta maksumaksjal igal aastal osaleda kõige olulisemal, riigieelarve raha suunamisel - ,väärib kindlasti tõsisemat kaalumist.
    Riigieelarve on valitsusliidu aasta tähtsaim seadus. Sellega näidatakse prioriteete, proovitakse valimislubadusi täita ja see mõjutab elanike elu. Kodanikud annavad erakondadele selleks mandaadi neljaks aastaks (riigikogu valimiste tsükkel). Juhul, kui valitsuserakonnad lubaksid osa riigieelarve maksutuludest jagada elanikel teatud valdkondadele ise, kujuneks tuludeklaratsiooni täitmisest igakevadine referendum.
    Ideel on mitmeid kitsaskohti. Piiritledes jaotatava raha saajad näiteks MTÜdega, on võimalik, et rikkamad toetavad näiteks oma tenniseväljakut või suunavad erakondade kontorid inimesi "oma" MTÜsid toetama.
    Või juhul, kui on võimalik suunata ise oma maksuraha otse koolidele või muudele asutustele, võib mõni hakata tegelema väljapressimisega - minu rahast elate, kohelge mind kui jumalat. On ju meie seas igasuguseid.
    Isegi kui arvata, et tegu polegi ehk väga suure probleemiga, võiks seda kartust ravida valdkondade määratlemisega, kuhu saab oma maksutulu suunata. Võib-olla polegi põhjust ülemäära detailseks minna või vähemalt võiksid sellisel juhul "listis" olla organisatsioonid, mis igasuguse kahtluse alt väljas.
    Rahvas on rumal? Juba on kostnud ka arvamusi, et massid (loe: maksumaksjad) on lihtsalt rumalad ja nende kätte ei või usaldada raha jagamist. Et selleks ongi demokraatia, kus valitakse esmalt raha korjajad/laialijagajad, kes oskavad tarku otsuseid teha.
    Kuidas võtta. Ütleme diplomaatiliselt, et enne läheb jumala päike looja, kui Äripäev suudaks kokku lugeda maksumaksjate raha kuritarvitusi ja ebaotstarbekaid rahaeraldisi riigieelarvest. Ei ole senise rahajagamise jätkumisel mingit garantiid, et rumalaid või maksumaksjale suisa kahjulikke otsusi ei tehtaks. Küll tõstaks selline õigus - suunata mõni protsent (see peaks jääma n-ö kogu potiga võrreldes siiski marginaalseks) oma maksutulust oma tõekspidamiste järgi ühiskonna arengusse - maksumaksja vastutust. Ning annaks ühtlasi valitsejatele tagasisidet tehtud tööle.
    Aastaid on räägitud kehvast sidemest kodanike ja valitsejate vahel. Esimesed kurdavad, et nende rahaga käiakse kohati halvasti ümber, teised, et kodanikud ei taha piisavalt ühiskonnaelus kaasa lüüa. Kui me kõik saaksime aga oma maksueurode jagamist otseselt mõjutada, paraneks inimeste teadlikkus ja suureneks "oma riigi" tunne. Lisaks tehtaks veel midagi head, sest ilmselt saab lisaraha mõnigi koht, mis seda muidu ei saa, aga vääriks.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Baltic Horizoni kolm probleemi, mis mind fondi juures häirivad
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.