Fassaadi- ja ventilatsioonitööd käigu käsikäes

Tea Taruste 12. jaanuar 2011, 00:00

KredExi tellimusel valminud uuringust "Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikaline olukord" selgub, et sageli puudub tellijal nägemus kõigist ehitustehnilistest küsimustest, mis hoone terviklik renoveerimisprotsess endas sisaldama peaks. Renoveeritud elamute suurim probleem on halb sisekliima, kuna reeglina jäetakse tööde hulgast välja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Energiasääst küünib 50 protsendini. Elysium OÜ juhatuse liikme, ehitusinsener Liivo Kruuseli sõnul tuleb õige energiasääst siis, kui säilitatakse hea mikrokliima. Praegused põhitegevused energiasäästuks on üldjuhul akende vahetus, seinte-, soklite-, katuse lisasoojustamised ja küttesüsteemide renoveerimine - nii saadakse märkimisväärne kokkuhoid küttearvetelt, aga kui ventilatsioonisüsteemi ei renoveerita, kannatab mikrokliima.

"Pärast kalleid energiasäästlikke renoveerimistöid tekib olukord, kus senise ebaühtlase õhuvahetuse asemel ei tule värsket õhku hoopiski. Tavaliselt lastakse soe aknast välja, piirded jahenevad, aga see pole lahendus ja hallituskolded on kiired tekkima," selgitas ta.

Kruuseli sõnul on lahenduseks korteritesse ühtlase sundventilatsiooni tekitamine koos soojustagastusega. "Sellega saavutatakse nii parem õhuvahetus kui ka küttekulude kokkuhoid. Seega saame energiasäästu hoopis mikrokliimat parandades, mitte kogu õhuvahetust sulgedes. Erinevate majade seisukorra ja arvutuste kohaselt võiks energiasääst sellisel juhul olla ka üle 50%," rääkis ta.

Fassaaditööde hinnast on ventilatsioonitööde hind ehitusinseneri sõnul vaid marginaalne protsent. "Ühistud kardavad laenuvõtmist, aga kohustused kaugkütte tarnijale on samasugused kohustused nagu laen panga ees ning sageli pole laenumaksed sugugi kõrgemad," märkis Kruusel.

Vana ventilatsioonisüsteem ei toimi. Tänu 2007. aastal tehtud komplekssele elamu rekonstrueerimisele (kõigi piirdekonstruktsioonide soojustamine, akende vahetamine, rõdude klaasimine, ühetorulise küttesüsteemi asendamine kahetorulisega koos termostaatventiilide ja individuaalse küttekulu mõõdikute paigaldamisega radiaatoritele) saavutas Paldiski mnt 171 elamu (nn KredExi näidismaja) kütteenergia kokkuhoiu 63%. Ventilatsioonitööd jäid aga toona tegemata.

"Palju räägitakse, et vana ventilatsioonisüsteem ei toimi. Meie kogemus näitab, et lood on hullemad - osas kortereist ta ei toimi küllaldaselt, samas teistes korterites toimib kontrollimatult ülearu. Näiteks mullu detsembris suurenesid osas korterites küttekulud kuni 24% olenevalt valitseva tuule suunast ja tugevusest," rääkis Paldiski 171 KÜ juhatuse esimees Evald Normak.

Rekonstrueerida tuleb kompleksselt. Ühistu esimees otsib praegu võimalusi kortermaja ventilatsiooniprobleemide lahendamiseks. "On olemas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem Heatcatcher, mis juba ainuüksi oma olemasoluga katusel vähendab küttekulusid 10-15%, vähendab sisseostetava kütteenergia vajadust neli korda ja annab omatoodetavat soojusenergiat kolm korda odavamalt kui väljast ostes. Paldiski mnt 171 elamu Heatcatcher maksab 1 727 000 krooni, millest KredEx annab 604 000 krooni. KredExil pole varem kunagi olnud nii võimast korteriühistute toetust - 35 % tööde maksumusest," selgitas Normak, kelle arvutuste kohaselt saaks korteriühistu praeguste pangaintresside juures puhaskasu aastas üle saja tuhande krooni. "Pluss kontrollitav ja juhitav sisekliima korterites. Ja pole karta ventilatsioonirestist tuppa paiskuda võivat linnugripiviirust," lisas ta.

Normak soovitab teistel renoveerimist alustavatel ühistutel teha kõik vajalikud tööd ära ühekorraga. "Ei tasu üldse mängida üksikute töödega ja ka projekt peab olema kompleksselt lahendatud. Kui üht tööd tehes ei arvestata juba järgmistega, tuleb hiljem osa tehtust ümber teha. Jupikaupa läheb kallimaks ja tulemus on kehvem," on ta kindel.

Vahtpolüstürool iseenesest hoonet ei riku. Fassaadide soojustamise ja renoveerimisega tegeleva Deckol Ehitus OÜ Tallinna osakonna juhataja Jan Pajus kinnitas samuti, et soojustuse paigaldamine ja ventilatsioonitööd peavad käima koos. "Viimasel ajal tellija ka nii teeb. Kõige mõistlikum, kui tööd tellitakse peatöövõtukorras. Meil on alltöövõtjad või koostööpartnerid, kes ventilatsiooniavasid puurivad või klappe paigaldavad. Kulutuse tagasitöötamise aeg on märkimisväärselt väiksem, kui kõik tööd on paralleelselt tehtud," rääkis Pajus.

Levinud müüt, et polüstürooliga katmine on justkui maja kilekotti panek, Pajusi sõnul tõele ei vasta. "On komplekt erinevatest töödest, mida peab tegema, et tagada tervislik elukeskkond: on fassaadi soojustamine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni ehk värske õhu ringluse tagamine. Kui need kõik on korras ehitustehniliselt, on kõik materjalid adekvaatsed," selgitas ta.

Pajuse sõnul on turg tõenäoliselt KredExi renoveerimislaenu tulemusena mingil määral elavnenud. "Tunda on väikest survet selleks aastaks. Tõenäosus, et soojustustööde hind tõuseb, on suurem kui see, et jääb samaks või langeb," märkis ta.

KredExi eluasemedivisjon juht Mirja Adler loodab, et toetuste kasutamise aktiivsus kevadel kasvab ning KredEx omalt poolt motiveerib elamuid terviklikult rekonstrueerima ning hoone sisekliimale tähelepanu pöörama.

Intervjuu KredExi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleriga.

KredExi tellitud uuringus väidetakse, et kõige suuremad probleemid korterelamutes tulenevad ebapiisavast õhuvahetusest, mis on tingitud ebapiisavast või mittetöötavast ventilatsioonisüsteemist. Millised järeldused uuringu tulemustest olete teinud? Välja toodud probleemid olid juba suures osas ka enne teada. Aegade jooksul on tehtud erinevaid uuringuid, aga ei olnud riigi poolt tellitud kompleksset uuringut, mis oleks avalik ja millele saaks viidata. Sellega seoses on täna pakutavates teenustes (toetused ja renoveerimislaen) nendega sisuliselt ka juba arvestatud. Motiveeritakse elamuid terviklikult rekonstrueerima ning hoone sisekliimale tähelepanu pöörama. Näiteks 35% rekonstrueerimise toetust saab ainult tingimusel, et korterelamusse paigaldatakse soojatagastusega ventilatsioonisüsteem.

Kas on plaanis muuta mingeid nõudmisi seoses korterelamutele antava laenuga uuringu valguses? Põhilised probleemid olid olemasolevatele korterelamutele juba sisse programmeeritud. Standardid, mille järgi omal ajal korterelamuid ehitati, erinesid tänapäevastest suures osas (näiteks soojapidavus oli ca 3-4 korda väiksem, mida näeb ette tänane standard). Praegu saab korterelamu renoveerimislaenu kasutada töödele, millega tagatakse hoone vastavus tänapäeva nõuetele. Kuna probleemid olid juba suures osas teada ning nendega arvestati meetmete väljatöötamisel, ei ole tulenevalt uuringust plaanis muuta renoveerimislaenu programmi. Küll aga on uuring vajalik korterelamute juhtidele, et veenda elanikke maju rekonstrueerima.

Mis põhjusel jäi KredExi näidismajas Paldiski 171 uuendamata ventilatsioonisüsteem? Kahjuks jäi tõesti Paldiski mnt 171 hoone rekonstrueerimisel BEEN projekti raames paigaldamata ventilatsioonisüsteem. Põhjusteks oli ressursinappus. Projekt viidi ellu ehitusbuumi ajal, mil ehitushinnad olid kõrged (investeering 2006 kr/m2 kohta oli selle aja kohta väga suur), ehitajaid oli raske leida, tööd venisid. Lisaks ei olnud 2006/2007 aastal veel välja töötatud häid kompleksseid lahendusi olemasolevatele korterelamutele. Toona pakutud lahendused olid väga kallid ja inimesed ei olnud veel valmis nn uudse süsteemi paigaldamiseks - eelistati pigem töid, mis parandasid elamu väljanägemist.

Kas praegustel rekonstrueerimistoetuse taotlejatel tuleb esitada ka ventilatsioonilahenduse projekt? Kui taotletakse toetust või soovitakse võtta korterelamu renoveerimislaenu ventilatsioonitööle, siis tuleb esitada ka ventilatsioonilahenduse projekt. Otsest nõuet paigaldada soojustagastusega ventilatsioon ei ole, aga on nõue, et sisekliima peab vastama standardile (EVS -EN 15251) ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel koos hoone kompleksse rekonstrueerimisega on võimalik saada toetust kuni 35%.

Kuidas laenuandmine rekonstrueerimiseks edeneb? Kokku on 25.06.2009-31.12.2010 antud sooduslaenu 208 korterelamule summas 256,5 miljonit krooni, sealhulgas 2010. aastal on väljastatud 139 laenu. Keskmine saavutatav energiasääst on 33%, keskmiselt on maja 38 korteriga suurusega 2570 m", ehitatud 1971. aastal. Keskmine investeering on 1,5 miljonit krooni, keskmine intress on 4,1% ja keskmine laenupikkus on 14 aastat. Peamiselt on laenuga renoveeritud korterelamute fassaadi, katust ja küttesüsteemi. KredExi hinnangul võiks laenu kasutamine olla aktiivsem. Loodame, et tänu olemasolevale rekonstrueerimistoetusele kevadel aktiivsus kasvab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing