Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Toots: Vene rahaei pea kartma

Kadri Jakobson 14. jaanuar 2011, 13:26

Ettevõtjast Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul elavad sealsed transiidiettevõtjad ammu mitte Venemaal, vaid laias maailmas ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.

Jaan Tootsi intervjuu Kuku raadiole:

Kas Rahvaliidu ettepanek tuli teile ootamatult?
Suht ootamatult. Üks paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja eesti keeles appikutsumise küsimus, et see partei oleks riigikogus esindatud.

See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud ning viimases kolmes valitsuses koalitsioonis. See, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, pole näitajaks sellele, et  osa maarahvast ilma esindajateta jääb. See oligi tõuge.

Kas peibutuspardi tunnet pole?
Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti, või mitte. Tegijad inimesed sealt eesotsast, endised ministrid, kõrged ametnikud lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. See on muidugi nende küsimus, kuid näitab, et kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused.

Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid?
Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992–94 aastatel. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi mõistetud. See on, mis paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsist.

Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele?
Kui te oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning täna ma seda teile ei vasta. Pigem positiivne, kui negatiivne.

Kui suur roll on Eesti majanduses vene rahal, vene võimul ja vene transiidil?
Vene rahal tänases Eesti majanduses pole suur roll. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkadena, sotsiaalmaksudena ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid ka poolest saadik. Pooled transiidi omanikud, vene taustaga inimesed  ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal, Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks.

Miks kandideerite Ida-Virumaal?
Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteel vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam ei kindlustata – kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus aga seal on taga inimesed. Aga nemad on suhteliselt keskmisest ülemakstud, kes töötavad transiidis ning järelikult jääb puudus ka tarbimisel. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse.

Kas peaksime vene raha kartma?
Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena.

Ei ole veel ükski suur vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks.

Kas võiks investeerida?
Aga miks mitte. Mis see raha hullem on, kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub.

Kui palju teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud?
Seda peate küsima kaitsepolitseist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. January 2011, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing