Euroopa rahandusministrid kaaluvad euroala kriisifondi suurendamist

Sirje Rank 17. jaanuar 2011, 00:00

Hoogu andsid eurole ka selge signaal Euroopa Keskpangast (EKP), et inflatsioon on panga radaril tagasi ja et vajadusel ei kõhkle pank võlakriisist hoolimata intressimäärasid tõstmast. Samuti läksid kardetust paremini võlakirjaemissioonid euroala äärealal ja Saksa kantsler Angela Merkel lubas taas eurole vankumatut toetust.

"Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet on selgelt mõista andnud, et pank on prioriteete muutmas ja et 2011. aastal on esikohal inflatsioon," ütles agentuurile Bloomberg ING Gropi panga ökonomist Carsten Brzeski. "Seni on just EKP olnud (euroala võlakriisis - toim) esimene kaitseliin," nüüd kasvab surve poliitikutele.

Keskpank toetab kriisifondi suurendamist. Trichet toetas Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada mullu loodud euroala kriisifondi (EFSF) ja laiendada selle kasutusvõimalusi. "Üleskutse on tõsta mehhanismi efektiivsust nii kvaliteedis kui ka kvantiteedis," ütles Trichet.

Reedel ütles rahandusminister Christine Lagarde, et Prantsusmaa on valmis toetama fondi raha kasutamist euroala riikide võlakirjade tugiostudeks, mida seni on teinud Euroopa Keskpank. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble toetas aga fondi tegeliku laenuvõime tõstmist kokku lepitud summani - 440 miljardit eurot. Praegu on fondi tegelik laenuvõime vaid 250 miljardit eurot.

Järjest enam kõlab üleskutseid, et euroala riigid peavad käiku laskma uue plaani, plaani B, mis näeks ette ka raskustes riikide võlgade restruktureerimist.

Senine kriisistrateegia on läbi põrunud. Eelkõige võib võlgade restruktureerimist vajada Kreeka. Süveneb veendumus, et senine kõrgete intressimääradega abipakettide strateegia on läbi põrunud. Kaalumisel on ka kriisilaenude intressimäärade vähendamine ja abi Portugalile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing