Millega õigupoolest võrdub üks euro?

Äripäev on õnnistatud paljude aktiivsete lugejatega, kelle häält meil aeg-ajalt taas õnnestub kuulda. Kuigi see probleem ei ole loodetavasti laialt levinud, siis tagasiside kaudu oleme avastanud, et uue valuuta saabumisega on meie lugejatele saabunud ka paras peavalu - millega võrdub üks euro?

Kursi arvutamine nüüdsest kergem. Arusaadavat elevust ja mõneti ka segadust on tekitanud uued valuutakursid. Peamine põhjus seisneb selles, et kui varem võeti n-ö baasvaluutaks välisvaluuta (nt euro võrdus 15,6466 krooniga, mitte kroon ei võrdunud 0,0639 euroga) ja kroon nõrgema valuutana kohanes sellele vastavalt, siis nüüd on meil euro näol tegu omaenda baasvaluutaga, mille suhtes teiste riikide valuutasid arvutatakse.

Kindlasti on see esialgu võõrastav (ka Äripäevale on hulganisti sellist tagasisidet laekunud), kuid tegelikult peaks arvutamine nüüd lihtsamaks minema, sest euro on enamikest valuutadest tugevam ning teise valuutaga suhestamiseks saab korrutusi teha enamasti ühest suuremate numbritega, mida on kergem teha võrreldes null komaga läbikorrutamisel. Näiteks kui varem pidime rublas hinnatud toote väärtuse leidmiseks arvu läbi korrutama umbes 0,3ga, siis nüüd piisab 40ga korrutamisest. Läti keskpank kasutab valuutade suhestamisel Eesti vana süsteemi ning enamik valuutakurssidest algavad null koma nulliga. Märksa keerulisem, kas pole?

Massipsühhoos. Siinkohal on kasulik nipp meelde jätta, et kui mõne valuuta kurss on alla ühe, siis see valuuta on eurost kallim ja kui valuuta on üle ühe, siis odavam. Näiteks Läti latt võrdub 0,70 euroga (kallim kui euro) ning USA dollar võrdub 1,35 euroga (odavam eurost). Kui teil on vaja teada, mitme euroga võrdub üks dollar, siis tehke lihtsalt korrutamistehte asemel jagamistehe. Näiteks 100 USD maksev toode tuleb jagada 1,35ga, mis võrdub 74 euroga. Äripäev kajastab Euroopa Keskpanga ametlikke kursse ja uute kurssidega tuleb lihtsalt harjuda.