Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Toetuse saab äpardujalt tagasi nõuda

Kairi Oja 27. jaanuar 2011, 00:00

SA Archimedes struktuuritoetuste rakendusüksuse juhataja Alice Libliku sõnul on tema juhitud üksuse poolt perioodil 2007-2013 jagatava struktuuritoetuse saajateks valdavalt Eesti suurimad kõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused. Neil on tema sõnul enamasti varasemast olemas pikaajaline kogemus toetuste taotlemises ja kasutamises, seda nii eelmisest struktuurivahendite perioodist kui ka erinevatest ELi rahastatavatest programmidest (FP6 ja 7 ning mitmed teised).

"Seetõttu ei ole meie vahendatavate toetuste puhul kuigi tõenäoline selliste olukordade tekkimine, kus toetuse saaja ei ole võimeline potentsiaalse tagasinõude puhul toetust tagastama. Seni ei ole SA Archimedes pidanud üheltki toetuse saajalt olulises mahus toetust tagasi küsima," räägib Liblik.

PRIA peadirektor Jaan Kallase hinnangul on toetuse tagasinõudmise põhjused PRIA puhul ühikupõhistel toetustel (pindala- ja loomatoetused) ja projektipõhistel arengutoetustel mõneti erinevad. Esimeste puhul on oluline, et toetustaotlusel esitatud arv ühikuid on tõesti olemas ja nõuetekohaselt hooldatud, arengutoetuste puhul esitab taotleja aga konkreetse sisuga projekti ja küsib toetuseks kindlat summat ning siis on vajalik ka omaosalus, selgitab Kallas.

Toetuse tagasinõudmise vajadus tekib tema sõnul näiteks juhul, kui kohapealne kontroll avastab, et põllukultuuride aluse maana deklareeritud põllumajandusmaal kasvab võsa ja umbrohi ja seda pole ilmselt mitu aastat hooldatud.

Viimast hindab PRIA tahtlikuks pettuseks ning sellistel puhkudel on tagasi nõutud ka varasematel aastatel sellisele põllule välja makstud toetusi.

"Siin on kasutatud mitmesuguseid võtteid, et rohkem toetusraha kätte saada, et see ka omaosaluse kataks - hinnapakkumistes paisutatakse hinnad tegelikest suuremaks, ehituste juures näidatakse kuludokumenides tegelikust suuremaid töömahte ja materjalikulu. Kui sellised asjad selguvad ka tagantjärele, on PRIA-l kohustus toetus tagasi nõuda," ütles Kallas.

KIK üritab tagastusnõudeid ennetada. KIKi kommunikatsioonijuhi Kristiina Pennari sõnul ei ole KIKi senises praktikas suuremaid tagasinõudeid olnud, sest ettevõte on oma töös võtnud ennetava lähenemise ehk probleemide ja kahtluste ilmnemisel KIK lihtsalt keeldub kulusid hüvitamast - toetusi ei maksta reeglina ettemaksetena, vaid tööde tegemise järgselt, aktide ja arvete põhjal.

"Sellest tulenevalt ei ole meil tarvis kahtlustuste tõeks osutumisel toetust ka tagasi nõuda, sest seda polegi reaalselt veel välja makstud," selgitab Pennar. "Maksetest keeldumise põhjusena tuleb ette nii inimlikke vigu, kogenematust kui ka pahatahtlikkust. Või ei järgita kohustuslikke raamatupidamisnõudeid, tegevus on ebapiisavalt dokumenteeritud, eksitakse riigihangete seaduse ja hangete hea tava järgimisel ning tõlgendatakse määruseid ja eriti seal toodud abikõlblikkuse reegleid vääralt."

KIK eksijaid musta nimekirja ei pane. "KIKi kogemus on näidanud, et toetuse saaja vajab rakendusüksuselt väga palju abi, mis on ka täiesti mõistetav, sest tegemist on tema jaoks üldjuhul täiesti uue olukorraga," tõdeb Pennar. "Seetõttu on KIKil igal projektil oma koordinaator, kes on toetuse saaja abistaja."

Pennar kinnitab, et organisatsioone, kellel on olnud probleeme toetuse kasutamisega, n-ö musta nimekirja ei panda ning neil on teistega võrdsed võimalused taotlust küsida ja saada ka tulevikus.

Innove annab haridust edendavaid toetusi. SA Innove juhatuse liikme Lea Orro sõnul on tagasinõudeid esitatud väga vähe, eelmisel toetuste perioodil 2004-2006 oli see kõigi projektide peale kokku kõigest 0,13%.

"ELi toetust saanud projektide puhul on toetuse tagasinõudmise alus või selle väljamaksmisest keeldumise peamine põhjus toetuse mittesihipärane kasutamine või toetuse kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumine," räägib Orro. "Meil pole esinenud juhtumeid, kus projektile määratud toetus oleks täies ulatuses tagasi nõutud - tagasinõuded on olnud näiteks seotud kuludega, mis küll projekti elluviivale organisatsioonile on olulised, kuid mis pole konkreetse projekti elluviimiseks vajalikud või on kulud projektiga seotud tegevusele ebaloomulikult suured."

Peamiseks toetuse osalise tagasinõudmise põhjuseks on Orro sõnul eksimused riigihangete läbiviimisel, näiteks vale hankemenetlus - maksumusest tulenevalt oleks vaja välja kuulutada rahvusvaheline hange, aga seda ei tehta vmt.

KredEx pakub põhiliselt garantiisid. KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul lasub kohustus mittesihipäraselt kasutatud toetussummad toetuse saajalt tagasi nõuda ka neil ning toetuse kasutamise sihipärasust kontrollitakse tema kinnitusel sõltuvalt meetmest valdavalt kahes etapis - enne rahastamisotsuse tegemist ja rakendamise järgselt.

"Eluasemevaldkonnas oleme pidanud paar toetussummat tagasi küsima põhjusel, et toetuse saaja on talle eluaseme tingimuste parendamiseks eraldatud vahendeid muul otstarbel kasutanud, kuid see moodustab alla 1% meetme vahenditest," räägib Treier.

Ettevõtlusvaldkonna puhul on rahastamisvormideks üksnes käendused ja laenud, lisaks finantseeringu sihipärasele kasutamisele on ettevõtlusvaldkonnas ka teisi aspekte, mida kontrollida, selgitab Treier.

Näiteks kui KredExi käendus või laen on antud sellistel tingimustel, et selles sisaldub riigiabi, siis on kõige olulisem jälgida, et erinevatest allikatest ja erineval moel saadud riigiabi kokku ei ületaks lubatud osakaalu tehtavatest kuludest või vähese tähtsusega abile seatud ülemmäära. KredExil ei ole seni olnud ühtegi juhtumit, kus ettevõtlusvaldkonnas tehtud investeering tuleks tagasi küsida.

Toetuse tagasinõudmise põhjused on ühikupõhistel toetustel (pindala- ja loomatoetused) ja projektipõhistel arengutoetustel mõneti erinevad. Esimeste puhul on oluline, et toetustaotlusel esitatud arv ühikuid on tõesti olemas ja nõuetekohaselt hooldatud. Toetuse tagasinõudmise vajadus tekib näiteks siis, kui kohapealne kontroll avastab, et põllukultuuride aluse maana deklareeritud põllumajandusmaal kasvab võsa ja umbrohi ja seda pole ilmselt mitu aastat hooldatud. Seda hindame tahtlikuks pettuseks, oleme nõudnud tagasi ka varasematel aastatel sellisele põllule välja makstud toetusi.

Toetuse suurendamiseks paisutatakse hindu. Arengutoetuste puhul esitab taotleja konkreetse sisuga projekti ja küsib toetuseks kindlat summat. Kohustuslik on ka omaosalus. Siin on kasutatud mitmesuguseid võtteid, et rohkem toetusraha kätte saada, et see ka omaosaluse kataks. Hinnapakkumistes paisutatakse hinnad tegelikest suuremaks, ehituste juures näidatakse kuludokumentides tegelikust suuremaid töömahte ja materjalikulu. Kui sellised asjad selguvad tagantjärele, on PRIA-l kohustus toetus tagasi nõuda.

Investeeringuobjekt peab olema viis aastat pärast toetuse viimase osa kättesaamist sihipärases kasutuses ja taotleja valduses. Vahel läheb toetusesaaja enne pankrotti. Või on objekt tema süül hävinud. Või müüb ta selle maha. Või kasutas ta investeeringu omaosaluseks liisingut, ei suuda seda tasuda ja liisinguandja võtab masina ära. Ka siis tuleb PRIA-l toetusi tagasi nõuda.

Kas ebaõnnestumine või tahtlik pettus? On küllalt raske igal üksikjuhul hinnata, kas tegu on ebaõnnestunud projekti ja valesti võetud riskiga, teadmatusega toetusega seotud nõuetest või ettekavatsetud pettusega. Probleemsed kliendid moodustavad umbes 3% meie klientide üldarvust, kuid võtavad kolmandiku meie tööajast - neid kontrollitakse, tehakse järelepärimisi jne. Hinnanguliselt 1% puhul tuleb ette kelmusi. Nende näitajatega on Eesti ELi riikide seas üks eeskujulikumaid.

Meie kui makseagentuuri üks funktsioone on toetuste kasutamise kontrollimine, rikkumiste ja pettuste ärahoidmine. Pindala- ja loomatoetuste saajatest kontrollime vähemalt 5% aastas kohapeal, dokumentide kontroll on sajaprotsendiline. Arengutoetuste puhul kontrollitakse kõiki.

Teeme põllumajandusministeeriumiga koostööd meetmete kohta koostatud määruste täpsustamiseks, et trikimeestel ei oleks võimalust toetusi välja kavaldada. Maaelu arengukava 2007-2013 arengutoetuste puhul kehib kord, et tuvastatud pettuse toimepanijale toetust ei määrata ja ta ei saa kahel järgmisel aastal taotleda sama meetme toetust.

Väljapetetud raha vähendab tulevasi toetusi. Ettevõtte pankrotistumise puhul annab PRIA nõude pankrotihalduri kaudu menetlusse. PRIA enda jõustunud tagasinõudeotsused saame anda käiku kohtutäiturite vahendusel. ELi rahastatavate meetmete võlgnike ja tagasinõuete kohta peame andma aru ka Euroopa Komisjonile. Maaelu arengukava meetmete üle 100 euro suuruste võlgnevuste puhul, mis on üle nelja aasta vanad, nõuab Euroopa Komisjon Eestilt 50% ulatuses raha tagasi. Praktikas võetakse see Eestil tulevikus saada olevate toetuste arvelt.

Tagasinõuete puhul saame teha tasaarveldusi ka teiste toetustega, mis taotlejal saada on. Näiteks loomapidajale tehti tagasinõue söödaliini jaoks saadud toetuse osas, aga tal on saada pindalatoetusi, siis tehakse tasaarveldus viimaste arvel. Sellise skeemiga tasaarveldusi oleme rakendanud ka nende puhul, kellelt liisinguandja on seadme ära võtnud ja PRIA nõuab tagasi sama seadme jaoks makstud toetust, aga kliendil pole selleks raha.

Rahaliselt kõige suuremad tagasinõuded on Innovel seotud riigihanke seaduse nõuete rikkumisega. Kuna riigihangete seadus jätab tõlgendusruumi küsimuses, millise ajavahemiku ja millise otstarbega ostude või teenuste hankeid tuleks käsitleda ühtse hankena, siis on ette tulnud toetuse osalisi tagasinõudeid menetluskorra täitmata jätmise tõttu. Suurim eksimuste põhjus on kogenematus ja teadmatus, vahel unustatakse, et ka rahastajat on vaja informeerida projekti muudatustest.

Kui tekib olukord, et toetuse saaja peab osa toetusest tagasi maksma, siis antakse tähtajaks 90 kalendripäeva, mida on võimalik ajatada. Tegemist pole trahviga - kui tagasimakse on õigeaegselt tehtud, siis edaspidi eurotoetuste taotlemisel takistusi pole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:08
Otsi:

Ava täpsem otsing