Uus e-riigihangete keskkond teeb ettevõtja elu lihtsamaks

Alyona Stadnik 01. veebruar 2011, 15:14

Täna avati uus e-riigihangete keskkond, mille abil saab kiiremini leida vajaliku infot riigihangete kohta ning mis muudab mugavamaks ka riigihangetel osalemise.

Täna tutvustati rahandusministeeriumis e-riigihangete keskkonda, mis on veel üks samm edasi e-riigis. Rahandusminister Jürgen ligi märkis, et uus keskkond võimaldab teha automaatseid päringuid riigihangete kohta ning teeb riigihangete süsteemi lihtsamaks. Ligi rõhutas, et eesmärk on, et  kahe aasta jooksul oleks 50% riigihangetest teostatud läbi selle keskkonna.

Halduspoliitika asekantsler Marek Helmi sõnul sisaldab veebikeskkond endas infoportaali ja riigihangete registrit.  „Infoportaali eesmärk on, et kogu info oleks kätte saadav ühest kohast," märkis Helm.

Helmi sõnul on selle keskkonna eelised kiirus, mugavus, läbipaistvus, keskkonnasäästlikus ja turvalisus. „Andmete sisestamine käib vaid ühe korra,“ lausus Helm. Keskkonda on ka lihtne kasutada, veebis on üleval ka videojuhised, mida ja kuidas teha ning millist nuppu vajutada. Helm rõhutas, et selle keskkonnaga üritatakse ka julgustada ettevõtteid kasutada ID-kaarti parooli ja kasutajanime asemel.

Riigiabi osakonna nõunik Maarika Tork  täpsustas, et juurdepääsuõigused on keskkonnas seadistatud selliselt, et iga kasutaja pääseb ligi vaid teda puudutavatele andmetele ja dokumentidele.

"Enne pakkumuste esitamist ja avamist on juurdepääs pakkumuse dokumentidele vaid pakkujal endal. Pärast avamist vaid hankekomisjoni liikmetel. Avalikkusel või registri töötajatel nendele andmetele ligipääsu ei ole. Kasutaja peab end sisse logides autentima ID-kaardi või mobiil ID-ga ja kõigi kasutajate tegevus süsteemis logitakse. Logiandmed on nt audiitoritele või järelevalvele kättesaadavad ja rikkumised on tuvastatavad," kommenteeris Tork.

Vaidlused kergesti leitavad

Helm lisas, et samuti võimaldab keskkond otsida hankevaidlusi, näiteks saab vaadata milline riigihanke oli vaidluses olnud ning milline oli tulemus.

Ligi tõdes, et tänu sellele keskkonnale peaksid vähenema riigihangete vaidlused ja inimesed teevad vähem vigu hankeprotsessi käigus, aga kuidas see täpselt kujuneb, saab näha alles tulevikus.

Alates mai 2011 hakkab keskkonnas tööle ka e-oksjon, mis on piiratud hankemenetlus, mis kuulutakse eraldi välja. Oksjoni puhul tekib ettevõtete järjestus, kus saavad hindasid veel allapoole pakkuda. 

Kõik dokumendid ühes kohas

Webmedia juhatuse liikme Tiit Anmann tõi uue süsteemi puhul esile ka teabe tellimise, mis võimaldab pakkujatel tellida endale infot neid huvitavatest riigihangetest.
Anmann märkis, et kaob ka pakkujate peavalu, et enam ei ole vaja igasuguseid dokumente ja tõendeid riigihangete osalemiseks, kõik vajalik on keskkonnas olemas.

Riigiabi osakonna nõunik Maarika Tork täpsustas, et hankijatel on võimalik tellida ka dokumentide järelevalve ning ka rahandusministeeriumis on järelevalve selles keskkonnas olemas.

Halduspoliitika asekantsler Marek Helm täpsustas, et veebikeskkond ei ole veel detailselt valmis ning edasised muudatused on võimalikud. „Kõik ettepanekud on teretulnud,“ lausus Helm.

E-riigihangete keskkonda aitasid luua Webmedia ning Datel, kellel oli aega ainult pool aastat selle projekti teostamiseks.
„See oli riskantne ning meie otsus vahetada partnerlust tekitas ka küsimärki, kas me jõuame poole aastaga tehtud. Meie uutel partneritel oli kogemus ning koostöö läks hästi käime,“ nentis Helm.

Dateli tegevjuht Urmas Kõlli sõnul oli see projekt nende jaoks suur väljakutse, aga see kogemus kannab neil tulevikus kindlasti ka vilja.
„Laias pildis see keskkond muudab riigihankeid standardseks, mis on suur pluss," lausus Kõlli.

Kõlli lisas, et keskkond aitab vältida ka hangete tähtaegadega seotud probleeme ning tõi näiteks ühe ettevõtja, kes sattus avariisse sellepärast, et kiirustas oma riigihangete dokumente kohale viima. Rahandusminister lisas, et kunagi oli ka lavastatud avarii, selleks, et võita riigihanget.

E-riigihangete keskkonna arendamise projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti maksumus on ligi 500 000 eurot (7,8 m EEK).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. February 2011, 16:11
Otsi:

Ava täpsem otsing