Nordeat vaadates poleks justkui mingit kriisi olnudki

Eesti Panga endise presidendi Vahur Krafti juhitav Nordea Pank Eesti tegi meeldiva üllatuse oma omanikele ja klientidele: pank teenis eelmisel aastal oma ajaloo suurima kasumi - 25 miljonit eurot. Saada selline tulemus ajal, mil ettevõtted, sealhulgas ka pangad, alles tohterdavad majanduskriisi löödud haavu, on märkimisväärne saavutus ja samas ka kinnitus, et selle panga tervis on väga hea. See on pank, kust ettevõtjail on võimalik investeeringuiks raha laenuks saada.

Nordea Eestilt võis selliseid tulemusi ehk pankadest kõige rohkem oodata. Kuigi Vahur Krafti juhitav pank algatas laenuralli ja ajas konkurendid võidu laenutingimusi järjest lahjendama, lõpuks laenu suisa kandikul soovijaile ette kandma, jäi Nordea ise konkurentidega võrreldes siiski võrdlemisi konservatiivseks - astus piltlikult laenukarussellist maha. Selle tulemusena on Nordeal praegu oma laenuportfellis halbu laene vaid ühe protsendi jagu, võrdluseks konkurentide 10-15 protsenti.

Võimalik, et üks selle põhjusi oli asjaolu, et sel pangal ei olnud ettevõtjatega nii häid sõbrasuhteid, kui olid näiteks Swedbanki ja SEB eelkäijail Hansapangal ja Ühispangal.

Vahel on väiksusest ka kasu. Nordea Eesti eelkäija Merita kontor oli tegelikult esimesi välispanga kontoreid Eestis, ent Hansapanga ja Ühispanga kõrval oli see kääbus. Turg oli tegelikult jagatud ning väikesele väljasttulnule ei paistnud turul kohtagi leiduvat. Tegutses vaid mõne töötajaga, tasa ja targu.

Nordea on siin Hansapanga omandanud Swedbanki ja Ühispanga üle võtnud SEBga võrreldes ka praegu väiksem tegija. Põhjamaades on olukord vastupidine - Nordea on suurimaid kontserne, teised on tublid tegijad. Suurema kärata on filiaalist saanud pank, mis on kasvatanud oma klientide arvu enam kui 120 000-le ning tegutseb suurte konkurentide kõrval edukalt täpselt samades valdkondades, 2008. aastast ka pensioniturul.

Nordea Eesti ei suutnud buumi ajal küll märkimisväärselt turgu kasvatada, ometi sai väiksusest talle mõnes mõttes isegi eelis. Suure kontserni tillukese osana olid Nordea siinsete juhtide käed vabamad kui nende konkurentidel - pank ei pidanud kogu siin teenitud laenuraha omanikpanka edasi saatma ning sai sellal, kui konkurendid agoonias vaevlesid, rahulikult igapäevast tööd jätkata.

Erinevalt siinseist suurtest võistlejatest ei ole Nordea Eestil pahandusi. Ei pensioni- ega teiste fondidega (loodame, et see ei ole meedia kehva töö tulemus, vaid ikka ja ainult panga korrektse, kliente hooliva käitumise tulemus). Pangast kuuleb majanduse arengute kohta asjalikke analüüse. Panga tulemused näitavad, et neid võib usaldada. Kuuldavasti jälgib isegi Swedbank seda, mida teeb väiksem Nordea ees. Endine Eesti tipp-pankur Indrek Neiveltki nimetab Nordeat Eesti kõige mõistlikumaks pangaks.

Kõige edevamad sõnad, mida tollest pangast on kunagi kuuldud, ütles eile Nordea Eesti seni väga väljapeetult käitunud pangajuht Vahur Kraft ise - et neid võib teatud mõttes pidada Eesti majanduse päästjaiks. Lubame Kraftile täna veidi ülemeelikust, Nordea tuli kriisist välja tugevama kui kunagi enne. Või õigemini - Nordeat vaadates poleks justkui mingit kriisi olnudki.

Autor: ÄP