Tallinn jahib Aasia lende

Tallinna õhuvärav alustas tänavust aastat jaanuarikuise 26protsendise reisijate arvu kasvuga. "Näeme, et jääme kasvama pikaks ajaks," ütles Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov reedel foorumil "Eesti - Euroopa transpordiühenduste perifeeria".

Sel aastal plaanib lennujaam jõuda 1,8 miljoni reisijani ehk korrata kõigi aegade parimat tulemust, 2015. aasta lõpuks peaks aga Tallinna läbima 2,4 miljonit reisijat. "Ülemist piiri ei ole endale seadnud," lisas Sakkov.

Olulise panuse selle aasta kasvu annavad odavlennufirmad, kes paisutavad tänavu reisijate arvu 350 000 võrra, 30 000 reisijat lisandub kruiisilaevadele reisijate ettevedamisest. "Viimane ei paranda küll eestlaste lendamisvõimalusi, aga parandab lennureisijate arvu näitajaid. Kui meil on rohkem reisijaid, on meil rohkem võimalusi siia lennuliine meelitada," täiendas Sakkov.

Vahepeatus Aasiast Euroopasse lendajatele. Eesti 1,4 miljonit elanikku seavad aga kasvule piiri, mistõttu otsib lennujaam suurt Aasia lennufirmat, kes hakkaks Tallinna reisijaid Euroopa lendudeks ette vedama. "Vajame suurt sõpra. Tallinn on Pekingist 25 miili kaugemal kui Helsingi. Lennunduses on see olematu vahe. Meil on olemas täpselt samasugune geograafiline eelis," on Sakkov veendunud. See võib tema sõnul olla Jaapani, Korea või Hiina lennufirma.

Aasia regiooni lennufirmad kasvasid eelmisel aastal kümnendiku võrra, kasvu vedasid Hiina ja India. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) juhi Giovanni Bisignani sõnul hakkasid inimesed eelmisel aastal rohkem reisima ja 2009. aastal lennundust tabanud suurim kukkumine asendus mullu kasvuga. "Maailm liigub taas. Selle aasta väljakutse on see liikumine kasumiks keerata," lisas Bisignani.

Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei hinnangul võiks Tallinn end ka kaubavedudes nn kesklennujaamana arendada. "Praegu saabub väärtuskaupadest Euroopasse 99% lennukitega. Erinevad lennukaubakeskused on harva suured lennujaamad, näiteks Euroopas Belgias asuv Liege, mis ei ole suur linn või lennujaam," tõi Hololei näite. Infrastruktuur kaubavedudeks on Eestis tema sõnul juba olemas ja tulevased investeeringud lennurajasse lubaks vastu võtta ka maailma suuremaid lennukeid.

Lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi hinnangul on ideel jumet, kuid see on teostatav vaid siis, kui Eestisse koliks mõni väga suur kaubaomanik, näiteks Samsung, kes tooks siia oma tootmise ja veaks kaupa laiali. "Kui keegi selline tuleks, siis me loomulikult poeks nahast välja ja teeks nende heaks kõik."

Teine variant on keskus valmis ehitada ja siis seda müüma hakata, aga see tähendab miljardeid investeeringuid. "Olen kuulnud, et Ericssonil on mingeid plaane, aga lennujaama võimalus neid mõjutada on väike," rõhutas Sakkov.