Itaalia ei jaga Saksa rangust võlgade vähendamisel

Sirje Rank 08. veebruar 2011, 16:41

Itaalia ei jaga Saksamaa seisukohta, et euroalal tuleks kehtestada karmimad sanktsioonid riikidele, kes ei täida konkreetseid numbrilisi eesmärke euroala normist hälbivate defitsiitide või võlgade vähendamiseks.

Ettepanek on sundida riigid, mille võlg on üle 60% SKPst, vähendama oma võlakoormat aastas vähemalt 1/20ndiku võrra euroala normi ületavast osast, vahendas agentuur Bloomberg. Tuleval nädalal peaksid seda arutama euroala rahandusministrid.

Itaalia tahab aga reeglitesse n.ö varuväljapääsu, mis eeldaks enne sanktsioonide kehtestamise otsust ka „muude asjaolude“ kaalumist.

Eelkõige on Itaalia jaoks oluline erasektori võlg. Kui riigivõlale lisada ka majapidamiste ja ettevõtete võlad, küündis Itaalia koguvõlg 2009. aasta andmetel 240,8%-le SKPst. See on lähedal Prantsusmaa 232,9%-le ja madalam Hollandi 271,7 protsendist SKPst.

„Oluline on hinnata kõiki konkreetse riigi olukorda määravaid tegureid, mitte üksi avaliku sektori defitsiiti ja võlakoormat,“ ütles Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti pärast euroala rahandusministrite eelmist kohtumist jaanuaris.

Itaalia avaliku sektori võlg oli 2007. aastani euroala suurim – siis läks Itaaliast mööda Kreeka. Läinud aastal küündis Itaalia võlg 118,9%-le SKPst. Nominaalväärtuselt on Itaalia avaliku sektori võlga aga ka praegu euroala suurim, 1,8 triljonit eurot.

Itaalia valitsus on teatanud, et võib sellisele klauslile veto seada, mis sisaldab numbrilisi sihte.

Kui praegu välja pakutud siht oleks jõus olnud juba euro algusaegadel, poleks Itaalia sellega toime tulnud. Ajavahemikul 1995-2007 vähendas Itaalia oma võlakoormat aastas keskmiselt 1,5 protsendipunkti võrra. Erinevalt Belgiast, millel on samuti suur võlakoorem ning mis vähendas oma võlga keskmiselt 3,9 protsendipunkti võrra. Belgia toetab karmimaid reegleid, mis Saksamaa on seadnud eeltingimuseks, et omakorda nõustuda euroala kriisifondi laenuvõime suurendamisega.

„Mis signaali sellega saadetakse, kui üheltpoolt püütakse võlakriisist üle saada, aga teisalt antakse selgelt mõista, et võlgade vähendamist ei võeta tõsiselt,“ ütles ING Groupi ökonomist Carsten Brzeski. „Kui ei taheta end ümbritsevale maailmale naeruväärseks teha, tuleb välja käia numbrilised eesmärgid.“

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2011, 16:42
Otsi:

Ava täpsem otsing