Raske aeg nii farmerile kui ka diilerile

Populaarseimaks traktoriks Eestimaa põllumeeste seas tõusis mullu juba küllaltki konkurentsitult soomlaste Valtra, mida kanti registrisse 65 tükki, järgnesid New Holland 48 ja John Deere 43 traktoriga. Kõige suurem tagasilöök tabas Austrias toodetud Case IH põllutraktoreid, kuna mulluse turuliidri esindaja Uhtna Talutehnika lõpetas tegevuse - eelmise aasta 49 masina asemel müüdi vaid 9, needki panga poolt ja võileivahinnaga.

Teine järjestikune kriisiaasta. Üldiselt kinnitasid põllumajandustehnika maaletoojad, et oli teine järjestikune äärmiselt kehva müügiga aasta ning nii mõndagi aitas elus püsida vaid suurenenud varuosade müük ja hooldusteenuse osutamine. Põhilised traktoriostjad olid väikefirmad, kes said seda endale lubada tänu investeeringutoetustele. Aga näiteks piimatootjad võitlesid ellujäämise nimel ja ostud lükati edasi.

Fendti traktorite müügiesindaja OÜ Agriland juhataja Aren Põder tõdes, et 2010. aastal osteti uusi masinaid vaid äärmise vajaduse korral, kui vana polnud mõttekas remontida või selle eeldatav kasulik eluiga oli alla ühe hooaja.

"Paljude traktorite puhul on uue vastu vahetamise õige aeg mööda lastud ning ka suurettevõtetes pole haruldased 12 000-15 000 töötundi töötanud masinad," selgitas Põder. "Selle tõttu on potentsiaalne nõudlus küll suurenemas, samas pärsivad ostuotsuseid ebakindlus toodangu müügiturgudel ja järsult suurenenud sisendite hinnad."

Põlluharijad eelistavad võimsamaid masinaid. Oma ettevõttes prognoosib Põder tänavuseks mullusega võrreldes 10-20% suurust müügi kasvu. Ta usub, et uue tehnika ostjate seas suureneb suurettevõtete osakaal võrreldes 2009. ja 2010. aastaga, samas kui väiksemad tootjad ostavad vaid mikroettevõtete investeeringutoetuste kaasabil.

"Abisumma on aga väga piiratud, soovijatest saavad seda vähesed ning Agrilandi müügile on see meeldivaks turgutuseks," möönis Põder.

Eestis Claasi ja Massey Fergusoni traktoreid esindava ASi Konekesko Eesti põllumajandustehnika suurkliendihaldur Tiit Kurvits kinnitas, et Eesti traktori- ja kombainiturg näitas juba teist aastat langustrendi.

"Samas on märkimisväärne, et eelmiste aastatega võrreldes registreeriti 2010. aastal protsentuaalselt rohkem üle 150 hj võimsusega traktoreid ning üle 300 hj võimsusega teraviljakombaine," lisas ta. "See tõus näitab , et suuremad tootmisüksused suudavad ka kriisi ajal uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerida."

Kurvitsa sõnul ostab enamik väiketootjaid siiani peaasjalikult ainult hinnast lähtuvalt. Suurtootjate puhul on soetatava seadme valiku põhikriteeriumid tootlikkus ja ökonoomsus, töökindlus ja mugavus ning hooldusvõrgustiku olemasolu.

John Deeri põllumajandusmasinaid müüva OÜ Stokker Agri juhataja Taimi Margus märkis, et kriisiajal nihkusid klientide eelistused premium-masinatelt standardmasinatele - eelistati ökonoomseid ja vähem luksuslikke lahendusi. Ka tema tunnistas, et aina rohkem vaadatakse joonealust hinda, mitte masina varustusastet.

"Viimasel kahel aastal kadusid piimatootjad traktoriostjate seast, nüüd on nad taas investeerima hakanud," ütles Margus.

Tema sõnul on Eestis mitu panka, kes deklareerivad, et põllumajandus on nende prioriteet. "Õnneks ei ole see enam lihtsalt hüüdlause, vaid põllumehed saavadki häid pakkumisi," kinnitas ta.

Põllumehe aasta sõltub kevadest. ASi Tatoli projektijuht Urmas Oja meenutas, et kui 2010. aastat prognoositi, usuti, et läheb paremaks, aga tegelikult läks veelgi hullemaks.

"Põllumehele olid need rasked aastad, teraviljakasvatajad olid sunnitud näiteks rukist käest andma 90 sendiga kilo eest, omahind oli aga 1,70 krooni," iseloomustas Oja. "Eelmisel aastal küll vilja kokkuostuhind tõusis, ent siis oli jälle saak vilets. Osta ei jõutud midagi, hea, kui suudeti vanad võlad ära maksta."

Praegu sõltub paljude põllumeeste saatus tema sõnul sellest, millises olukorras on kevadeks talivili - kui see peaks hävinema, ei ole nendest farmeritest ka tänavu millegi ostjat. Ent just kevadel ostetakse 2/3 kogu aastas müüdavatest traktoritest.

Kriisiga on kliendid muutunud veel hinnatundlikumaks ning tihti ostetakse odavaim masin. Samas on paljud põllumehed margitruud, leidub ka teadlikke kvaliteetmasinate eelistajaid - see grupp lükkab pigem ostu edasi.

Nordea ja Sampo finantseerivad põllumeeste ostusid jätkuvalt üsna ladusalt, nagu nad seda ka kriisiajal tegid. Muutunud on ka vanade turuliidrite suhtumine - Swedbank ja SEB on jälle aktiivsed rahapakkujad.

A.Tammeli masinate müük püsis samal tasemel, nagu oli 2009, tunduvalt suurenes hooldusteenuse ja varuosade müügikäive.

See näitab, et pigem hoitakse töökorras olemasolev tehnika, sest uue soetamiseks puuduvad võimalused. Üldse suurenes A.Tammeli müügikäive 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 11%.

2011. aastal ilmselt uute masinate müük suureneb. Paljud tootjad on suutnud viimaste aastatega oma kohustusi pankade ees vähendada, toodangu müügihinnad on tõusnud, pangad on jälle valmis laenu andma.

Sellel aastal peaks põllumajandusseadmete turg stabiliseeruma 2009. aasta tasemel ehk tõusma eelmise aastaga võrreldes 10-15%. Selle eelduseks on 2010. aastal kriisieelse taseme saavutanud tootjahinnad.

Traktorite ja kombainide müüki võib mõjutada hinnatõus, mis kaasneb üle 130 kW võimsusega masinate mootorite heitgaasinormide Euro IIIb/Tier 4 nõuetega vastavusse viimisega.

Uue tehnika ostjad on peamiselt ühendatud taime- ja loomakasvatusfirmad, keskmised ja suuremad põllumajandusettevõtted.