Kas naftabarrel maksab 100 või 120 dollarit?

Nafta hinnatõus paneb meid iga päev üha enam muretsema, kuna ühel või teisel moel meelitab see me rahakotist üha enam kupüüre välja. Viimane silmnähtav hinnatõus tabas meid alles üleeile õhtul, kui mootorbensiini 95 hind tõusis tanklates umbes 3-4 eurosendi võrra. Näiteks Neste tanklates 1,209 eurolt 1,244 eurole (19,46 kroonile) liitri kohta.

Kuhu liiguvad naftahinnad edasi? Ja palju nafta üldse maksab? Praegu räägitakse nii Eestis kui ka välismeedias paralleelselt pealtnäha kaht erinevat jutt. Ühe uudise põhjal liigub naftabarreli hind 100 dollari juures, teise puhul aga rammib juba 120 dollari joont. Kas nafta hind on niivõrd kõikuv? Õnneks veel mitte.

Nimelt on 2011. aastal Lähis-Idas toimunud rahutuste tõttu kärisenud kaks peamiselt jälgitavat naftanoteeringut väga laiaks. Kui Londoni börsil maksis Brenti toornafta segu eile õhtupoolikult 114,9 dollarit, siis samal ajal tuli New Yorgis WTI (West Texas Intermediate) toornafta segu eest kukrut kergendada "vaid" 102,9 dollarit ehk kaksteist dollarit vähem. Kõige märkimisväärsem oli musta kulla hinnaerinevus paar nädalat tagasi, kui nn Euroopa nafta ületas USA oma koguni 18-19 dollariga.

Hinnad tavaliselt samad. Ehkki kaks naftasegu pole oma koostiselt ühesuguse kvaliteediga, on tavapäraselt naftahinna erinevused olnud paari dollari piires. Brenti segu on toodetud Põhja-Jäämere põhjas leiduvast naftast ning on väljapumpamisel laevadega väga lihtsalt transporditav. Seetõttu jälgib ta ka rohkem Saudi Araabia ja Venemaa hindu, mistõttu peetakse Londoni hinda ka nn globaalseks hinnaks. Seega on rahutused ja tooraine katkestused Lähis-Idas läinud ka Euroopa tarbijale enam korda.

Eile oli turgudel hingetõmbepäev, mis tähendas nafta hinna umbes protsendilist langust. Kuhu edasi, seda on raske öelda. Kui Buffetti sõnul ei maksaks nafta hinnatõusu pärast muretseda, siis Roubini hoiatab 150dollarise naftahinna eest.