Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Statistika ilustab Eesti majanduse tegelikkust

ÄP 17. märts 2011, 00:00

Ilusad numbrid. Kuid Äripäeval on kuri kahtlus, et need numbrid annavad Eesti majandusest väära pildi. Täpsemalt, neis on suur moonutus, mis tingitud üksikute suurte (rahvusvaheliste) eksportijate, eeskätt Ericsson Eesti heal tööst, mis omakorda kajastub ka majandus- ja tööstuste kasvu numbrites, kuid mis ei peegelda Eesti siseturu majandusseisu.

Pisut sarnane olukord 90ndatega, kus Elcoteqi toel näitas Eesti ilusaid ekspordi- ja tööstuskasvu numbreid, kuid mis samuti ei peegeldanud majanduse olukorda tervikuna. Teame me, mis hinnapoliitikat näiteks Ericsson Eestisse importiva ja siit väljamineva toodangu puhul rakendab?

Tegemist ju kontsernisisese käibega, kus eksporditava seadme hinna määramisel võib olla oma kaalukeel ka Eesti maksusüsteemil. Jah, Ericsson annab siin tööd paljudele allhankijatele, alustades vedajatest ja lõpetades elektroonikafirmadega, kuid see mõju ei ole ometi väga laiahaardeline, ulatudes mõne tuhande inimeseni.

Vaata ilusaid statistikanumbreid kustpoolt tahad, tuleb siiski üht kurba tõde tunnistada - sisetarbimine, millest sõltub enamus Eesti ettevõtetest ja maksumaksjatest, on endiselt varjusurmas.

Ühe suure kaubandusketi juht rõõmustab eravestluses, et võib-olla tuleb käimasoleva nn hullude päevade kampaania käive 0,7% suurem mullusest. 0,7%. Ja rõõmustab.

Ettevõtete investeeringud ei näita erilist kasvutrendi. Kui üldse. Sama käib ka välisinvesteeringute kohta. Kuigi kuuldavasti on paarsada välisinvesteeringut riigile märku andnud oma valmisolekust, ei ole välisinvesteeringute uut lainet toimunud.

Sellist, mis looks juurde töökohti, kutsuks Eestisse tagasi noore töövõimelise ja agara töötajaskonna, kes vahepeal välismaale läinud.

Eestis tegutsevate Skandinaavia pankade argus praegu siinsetele ettevõtetele laenu anda ajab juba teravamaid väljendeid otsima. Pankade retoorika, et laenaks küll, oleks vaid häid projekte, sunnib küsima, kas ehk pole pangad sisemise laenulati tasemele tõstnud, mille alt jookseb läbi suurem osa Eesti ettevõtlusest? Kelle jaoks siis üldse Eestis tegutsevad pangad mõeldud on?

Jättes kõrvale üksikute suurte laenude (Eesti Energia) mõju, korjavad Eesti pangad endiselt Eesti turult laenuraha ära. Varem väljastatud laenude tagasimaksed ületavad uute laenude käivet. Ka eluasemelaenude turul on juba mitu aastat vaikus. Millal kriisis enim turuosa kaotanud Swedbank jt häält hakkavad tegema?

Mis lahenduseks oleks? Oleme varem öelnud ja ütleme ka nüüd - üks teretulnud protsess oleks palkade tõstmine. Olete viimasel ajal lugenud ettevõtetest, kes palku (tagasi) tõstavad? Neid on vähe. Ja valitsusele meeldetuletuseks pensionite või palgatõusu vahel kaalumiseks - pensionärid säästavad, ametnikud, eriti noorepoolsed, tarbivad.

Suvi tuleb kohe. Hästi, uus rahvuslik kokkulepe - kuluta oma puhkuseraha Eestis - oleks vast liiast, kuid teadvustamine, et iga euro, mis me Eestis kulutame, toetab Eesti majandust, oleks küll hea.

Ütlesime seda paari aasta eest, kriisi ajal, ja kordame ka nüüd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing