Eesti pankade nõu ELi riskantseim

24. märts 2011, 07:10

Euroopa Komisjoni uuring näitab, et Eesti investeerimisnõustajad jagavad teiste liikmesriikidega võrreldes enim liiga riskantseid  investeerimissoovitusi.

"Ainult Eesti edestab Taanit halva nõu osas," nentis sama uuringut kajastanud Taani majandusleht Börsen, kes tõstis esile, et Taani pankades antud investeerimissoovitustest on kaks kolmandikku liiga riskantsed.

Taani tarbijakaitseameti spetsialist Carsten Holdum ütles Börsenile kriitiliselt, et pankadel on majanduslik huvi müüa riskantsemaid tooteid ning müügimehe ja nõustaja rolli ühildamine on väga keeruline probleem.

72 protsenti Eesti finantsasutustes jagatud investeerimissoovitustest hindasid uuringu tegijad sobimatuks. Sobimatuse all peeti valdavalt silmas seda, et konservatiivseid kliente etendanud uuringus osalejad pidasid neile soovitatud investeeringuid liiga riskantseks. Riskantsuse all ei peetud silmas mitte kehva likviidsust, vaid just investeeringu väärtusega seotud riske. Riskantseks peetud investeeringutest moodustasid lõviosa kinnisvarafondid või investeerimisfondid, mis sisaldasid näiteks aktsiaid ja reitinguta võlakirju.

Eestile järgnesid uuringus sobimatuks hinnatud investeerimissoovituste suure kogusega Taani ja naabrid Soome ning Rootsi. Kõige vähem tegid potentsiaalse kliendi silmis liiga riskantseid ettepanekuid Rumeenia ja meie naaberriigi Läti nõustajad.

Riskidele vähe tähelepanu. Lisaks kliendi silmis liiga riskantsetele investeerimissoovitustele heidab uuring Eestile, aga ka Lätile ja Leedule ette ilmselt üht eeltoodud probleemi põhiallikat - mitte ükski uuringusse sattunud investeerimisnõustaja ei astunud selgeid samme, et täita kõiki Euroliidu finantsinstrumentide direktiivis seatud nõudeid kliendi riskiprofiili hindamisel. Balti riike koos Kreeka ja Sloveeniaga toodi esile kui oluliselt alla Euroopa Liidu keskmist taset jäävaid riike, mis puudutab finantsnõustajate poolt kliendi finantsalaste teadmiste, investeerimiskogemuse ja rahaliste võimaluste hindamist.

"Euroliidu ühtsed investeerimisnõustamise reeglid on uued ja nende järgimine on meie teravdatud tähelepanu all," sõnas finantsinspetksiooni juhatuse liige Kaido Tropp. Ta lisas, et möödunud aastal kontrollis inspektsioon kõiki kohapealsed suuremaid turuosalisi. "Ühelt poolt oleme siin viimastel aastatel näinud vajakajäämisi, kuid teiselt poolt ka investeerimisteenuste osutajate kiiret arengut," nentis Tropp. Ta toonitas, et turg peab arenema nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt ehk ühelt poolt peavad reegleid järgima pangad, aga teiselt poolt tuleb end harida ka investoritel, et neil oleks teadmisi ja oskusi kvaliteetset teenust nõuda.

Pangad oma töös vigu ei näe. Swedbank ja SEB palusid eile uuringuga tutvumiseks rohkem aega ning nende ja pangaliidu kommentaare saab lugeda järgmistest lehenumbritest või aripaev.ee lehelt. Nordeast saabunud vastus konstateeris vaid seda, et kindlasti järgivad nende nõustajad kõiki reegleid. "Meil on piisavalt lai tootevalik, et leida erinevate eesmärkide ja riskitaluvusega klientidele sobiv lahendus," märkis Nordea säästu- ja investeerimistoodete juht Jürgen Rehemägi.

Evli Securitiese juhatuse liikme Andres Trinki sõnul on Eestis kliendi riskiprofiili hindamisega tõenäoliselt kõik korras ja pigem võivad riskantsemad investeeringud peegeldada eestlaste üldisi investeerimiseelistusi. "Ehk peegeldab uuringu tulemus Eesti investorite hoiakuid ja eelistusi. Eestlane mõtleb, et mis ma ikka rahaturufondi investeerin, kui sellega ei saa isegi inflatsiooni kaetud. Kui juba, siis agressiivsemasse otsa," arutles Trink.

Mis on mis
Euroliidu finantsinstrumentide direktiiv

*Rahvusvahelistelt nimetuse MiFID all tuntud õigusakt (just selle direktiivi täitmist uuris ka käesolevas artiklis tutvustatud uuring – toim) reguleerib põhjalikult investeerimisteenuste osutamise sisu ja ulatust.

*Investori kaitsmiseks sätestab direktiiv eraldi klientide kategooriad. See toob teenusepakkujale kaasa kohustuse enne investeerimisteenuse osutamist välja selgitada, kui suured kogemused ja teadmised kliendil väärtpaberiturgude valdkonnas on. Selle hinnangu alusel peab investeerimisteenuse osutaja valima kliendile sobivaima toote ning andma senisest enam teavet nii erinevate investeerimisteenuste, väärtpaberite liikide kui ka nendega kaasnevate tasude ja kulude kohta.

*Uued nõuded muutusid investeerimisteenuste osutajatele kohustuslikuks 2007. aastal.

Tasub teada
Suurim probleem on pealiskaudsus

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud uuringus toodi välja järgnevad investeerimisnõustamise kvaliteeti puudutavad probleemid Euroliidus tervikuna:

*Finantsnõustajad koguvad kliendi kohta tihti vaid väga üldist infot.

*Kuigi suurem osa nõustajaid teeb kindlaks kliendi riskitaluvuse, ei talleta ligi pool neist kogutud infot kohe kirjalikult.

*Suurem osa nõustajaid vaatab mööda kliendi haridusest ja elukutsest.

*Nõustajad on rohkem huvitatud kliendi investeeritava raha hulgast kui tema reaalsest võimest vastavas mahus investeerida.

*Investeerimistoodetega seotud riske ei tutvusta nõustajad piisavalt põhjalikult.

*Vaid üksikud nõustajad puudutavad kohtumisel kliendiga huvide konflikti või nõustaja otsuseid mõjutavate võimalike peibutiste teemat.

Taust
Euroopa Komisjoni tellitud uuring

*Hõlmas Eestis Swedbanki, SEBd, Sampot, Nordeat, Trigon Wealth Managementi ja Elvi Securitiest.

*Kasutati nn salakliente, kes esinesid finantsnõustamist küsides kas vallalise või abielus spetsialistina, soovides umbes viieaastast investeeringut, mis oleks kindel ja ilma suuremate kõikumisteta, kuid omaks samas siiski potentsiaali ka tulu teenimiseks. Tallinnas tehti finantsasutustesse 18 ja Tartus 12 külastust.

*Salaklientide ülesanne oli esmalt avaldada huvi investeerimise vastu telefoni teel ning pärast seda käia personaalsel nõustamisel. Eesmärk number üks oli saada nõustajalt konkreetseid investeerimissoovitusi, et neid pärast hinnata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2011, 16:01
Otsi:

Ava täpsem otsing