Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pillesaar: Eesti peab muutma maksusüsteemi

28. märts 2011, 07:49

Helmese juhi ja omaniku Jaan Pillesaare hinnangul peitub Eesti IT-sektori arengu võti maksusüsteemi muutmises.

Eesti maksukeskkond on tema sõnul jätkuvalt tööstust ja kaubandust soosiv, seal on hea raha hoida, tulumaks on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad, märkis ta intervjuus.

Kui vaadata Eesti IT-sektorit, siis kui kiire on areng olnud 20 aastaga?
Kui maailmaga võrrelda, siis on kindlasti kiiresti arenenud. Meie alustasime tol ajal nullist, muu maailm oli juba kuhugi jõudnud. See vahe tehti tagasi kuskil aastaks 2000 ja peale seda on IT-sektor pigem muule maailmale jalgu jäänud. Kui vaadata, kui on palju meil IT-spetsialiste tuhande elaniku kohta, siis on neid kaks korda vähem kui Soomes ja Rootsis. Sektor on loorberitele püsima jäänud ja ma ei süüdistaks siinkohal sektorit.

Sest kui vaadata kasvutingimusi, siis Indias ja Hiinas on IT-buumid olnud mitte seepärast, et nad on targemad kui meie, vaid nad on riigivalitsemise tasemel teisi otsuseid teinud. Tehnoloogiaettevõtetele on loodud soodne maksukliima ja on ka riiklikul tasemel investeeritud spetsialistide koolitusse ülikoolides ja ka tavakoolides.

Vaadates Aasia riike, siis seal pole vaja ka pensionäre üleval pidada. Tööjõu maksukoormus on seal madalam. Tööjõumaksud on tarkvaratööstuses väga suur kulukomponent, praktiliselt poole või kolmandiku moodustavad tööjõumaksud.

Ometi Eesti reklaamib ennast ju kui e-riiki...
See on täiesti alusetu reklaam. Me kasutame edevaid e-lahendusi, e-valimised ja digiretsept, mis tehti valmis nii väikeste eelarvetega, et see on lausa ime. Teistes riikides on sarnastesse projektidesse kordades suuremaid summasid investeeritud.

Kas riigipoolsed investeeringud võiksid edaspidi suuremad olla?
Riik kindlasti valesti ei käitu, kui ta kujundab oma maksukliima innovaatilist äri toetavaks ja suunad rohkem vahendeid selleks, et koolitada IT-spetsialiste. Sest, olgem ausad, firmad ei jaksa IT-spetsialiste koolitada, see investeering on nii pikaajaline. Ja ka kõrgemal tasandil on hetkel õppekohti vähem kui vaja oleks.

Riik korraldab hetkel ekspordispetsialistide koolitust. Äkki järgmine võiks olla IT-spetsialistide koolitus?
Need kampaaniad ei aita, siin on fundamentaalne puudujääk. Ühe kampaaniaga saab sada inimest juurde, aga see ei aita, kui on igal aastal 2000 vaja.

Järgnevatel aastatel IT-sektor nii kiiresti edasi ei arene Eestis?
Eks me liigume ikka samas tempos kui Euroopa ja Euroopa mingi arengu eeskuju pole. Euroopa on vanade riikide kogum, kus elanikkond on väga vana ja seda vana elanikkonda tuleb noorte arvelt üleval pidada maksudega. See kõik pärsib tarka tööstust. Täna on tiigri riigid kindlalt Aasia riigid ja ka naaber Venemaa on suurem e-riik kui Eesti. Seal on olemas tõsine tarkvara eksporditööstus, mida meil on ühe käe näppudel vaid kokku lugeda.

Kuidas arenguhüpet suuremaks paisutada?
Targa Eesti nimeline ühendus ja teised tarka tööstust esindavad organisatsioonid on juba tükk aega rääkinud, et maksukeskkonda tuleb muuta. See on meil jätkuvalt tööstust ja kaubandust soosiv, seal on hea raha hoida, tulumaks on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad ja need on need maksud, mis löövad tarka tööstust, sest targas tööstuses töötatakse kõrgepalgaliste töötajatega. Meie majas töötab 140 inimest, kõik on kordades kõrgema palgaga kui Eesti keskmine. Peaagu pool rahast, mille me klientide käest küsime, peame riigile loovutama. Olen teinud ka arvutusi ja on näha, et maksukoormuse vahe tootmisühiku kohta on tööstusettevõte versus teenusettevõte mitmekordne.

Kas siis poleks ettevõttele kasulikum äri mujale viia?
Me siin Helmeses oleme seda ka teinud. Eestis me ei kasva, kasvame väljaspool, kus maksukeskkond on parem ja spetsialistide pealekasv on soodsam kui siin.

Kui maksusüsteem ei muutu, kas IT-sektori edasi kasv kängub?
Kindlasti see pärsib. Kes arvab, et maksukeskkond ei muuda majanduse käitumist, siis mõelgu kas või sellele, milline efekt oli tulumaksu kaotamisel majandusele. Kõik arvasid, et nüüd läheb riik pankrotti, aga tegelikult maksulaekumised paranesid. Kui tööjõumaksu vähendada, siis tuleb ka põranda alt välja palju neid firmasid, kes täna tööjõumaksu ei maksa, sest nad ei suuda seda maksta.

Väikeettevõtlus on ka Eestis ülimadal võrreldes Euroopa keskmisega. See on tingitud sellest, et kui väikeettevõte alustab, siis tema peamine kulu on tööjõukulu. Põhimõtteliselt on kaks valikut: kas sa petad riiki, ei maksa üldse palkasid ja keerutad selle raha kuidagi teistmoodi oma ärist välja. Või sa siis ei tegelegi ettevõtlusega, sest palju turvalisem on tööle minna.

Millise variandi Teie olete valinud?
Mina olen peaga vastu seina jooksnud ja valinud ettevõtluse. Aga seda väga soovitada küll kellelegi ei julge. Palgatöötaja elu on Eestis ikka palju meeldivam kui ettevõtja elu.

Pikemat intervjuud Jaan Pillesaarega loe homsest Äripäevast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2011, 15:07
Otsi:

Ava täpsem otsing