Leheilust pakatavad hekid

"Tuleb muidugi arvestada, et esimesed paar aastat, kui taimi peaks tugevalt tagasi lõikama, ei ole nad veel kuigi atraktiivsed," selgitab Hansaplanti tootejuht Mihkel Saar. "Edaspidi aga teevad nad kasvuspurdi ja mööduvad peagi igihaljastest hekipuudest." Heitleheliste paljasjuursete taimede põhiline istutusaeg jääb aprilli lõppu ja mai algusesse. Konteineristikuid saab istutada suvi läbi.

Sobiva heki leiab ka keerulisse kasvukohta: peab valima lihtsalt sobiva taime. Suurtel drenaažisüsteemidel ja mulla veol pole seega suurt mõtet.

Heitlehelist taimeistikut koju tuues on tihti tegu umbes 80sentimeetri kõrguste taimedega, mille pikad vitsad peaks kindlasti tagasi lõikama. "See on põhiline viga, mida inimesed teevad, et ei raatsita või ei julgeta korralikku istutusjärgset tagasilõikust teha," nendib Saar.

"Tegelikult peaks kärpima suisa 2/3 taime kõrgusest, näiteks 60 sentimeetrit kõrge taime peaks lõikama paari-kolmekümne sentimeetriseks. Kui piirduda vaid kümne sentimeetriga otsast, siis ei hakka hekitaim kasvades enam maa lähedalt hargnema.ja hilisema lõikamisega seda viga enam parandada ei saa."

Saare sõnutsi kehtib reegel, et mida julgemalt on istutusjärgselt kääridega tegutsetud, seda ilusama heki pärast saame: "Muidu jääbki olukord, kus taimele kasvavad ülemistele okstele õrnad kasvud, all on aga tühjus."

Eriti julgelt soovitab ta läheneda kontpuuhekile: "Noori taimi võib julgelt kujundada: kes alguses lõikamisega laisk, sel ei kasva ilus hekk," sõnab ta.

Eestis on levimate heitleheliste hekitaimede seas näiteks läikiv tuhkpuu, viirpuu erinevad liigid,. "Rohkem võiks kasutada efektset magesõstart," soovitab Saar. "Tänavu propageerime ka pöögi punaselehelist vormi, mis on näiteks Kesk-Euroopas väga levinud."

Autor: Kadri Tamm