Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hangete korraldamine ehitusturu kasvul jalus

Tea Taruste 13. aprill 2011, 00:00

Järgneb online-intervjuu Indrek Petersoniga.

Riigikinnisvara AS mainis, et kvoodirahast remonditavaid objekte on nii palju, et Eestis ei jätku piisavalt tellinguidki. Kuis on võimalik kõik tööd järgmise aasta lõpuks valmis saada? Vaatamata ehitusmahtude kasvule arvan siiski, et suurt tööjõudefitsiiti sel aastal veel tulla ei tohiks ja tegijate taha asi ei jää. Pigem näeme ohtu hangete korraldamise ülipingelises graafikus, kuna vähem kui kahe aasta jooksul on vaja renoveerida ligi 500 objekti. Kõikidele objektidele on vaja korraldada ehitustööde hanked ja paljudele ka projekteerimistööde hanked. See on oluline ajakadu, mistõttu jääb vähem aega ehitamiseks. Kõige pingelisem aeg saab olema järgmise aasta teine pool. Kuna tehingu koguväärtus on ligikaudu 2,5 miljardit eurot, võib eeldada, et tänavu kulutatakse sellest summast mitte rohkem kui 1/3, mis võiks tagada töö umbes 2000-2500-le ehitajale. CO2 projektidest peaks enim kasu saama just väikesed ja keskmised ehitusettevõtted.

Kui palju võivad sel aastal ehitushinnad tõusta? Usun, et ehitushindade tõus sellel aastal jääb 5-10% vahele ja see on tingitud peamiselt sisendhindade - ehitusmaterjalide ja energiahinna - tõusust. Kuna viimastel aastatel on ehitusettevõtjad pidanud tihtipeale töödele peale maksma, on mõistetav ka nende soov taas kasumit teenida. Ehitushindade suuremat tõusu pidurdavad endiselt liialt väike siseturu nõudlus ja eratellijate puudumine. Palkade tõusu osas ehitussektoris prognoosin 0-5% kasvu, mis saab võimalikuks tänu ehitusmahtude suurenemisest tingitud tööjõuvajadusele.

Mis saab firmadest, kes jätkuvalt toodavad ehituspraaki? Kas nendega võetakse ka midagi ette? Riiklik järelevalve ei toimi kahjuks piisavalt tõhusalt. Ühtlasi ei paku ka olemasolev seadusandlus suuri võimalusi selliste juhtumite vältimiseks ja tegijate turult kõrvaldamiseks. Kõige tõhusam reguleerija on sel puhul ehitusturg ise, mis tähendab, et varem või hiljem enam praagitootjate käest teenust ei tellita. Soovitan tellijatel enne lepingute sõlmimist hoolikalt lepingupartnerite tausta uurida: võimalusel külastada referentsiobjekte ja vestelda eelmiste tellijatega. Mis puudutab riigihankeobjekte, siis siin tuleks riigihangeteseadusesse selgem regulatsioon sisse kirjutada, et hankijatel oleks võimalik ka reaalselt rikkujaid hangetelt kõrvaldada. Praegu kehtivasse riigihankeseadusse sisse kirjutatud hankija kaalutlusõigus pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamiseks sisuliselt ei toimi.

Juba aastaid kurdavad ehitajad, et kõik probleemid ja hädad ehituses tulevad vigasest riigihangete seadusest. Miks ei ole siis siiani midagi muudetud? See teema on EEELi üks prioriteete. Üht-teist oleme suutnud ka saavutada, kuid suur töö seisab veel ees. Üks eesmärk on kindlasti projekteerimis- ja ehitustööde riigihangete määruse jõustamine veel sellel aastal. Nimetatud määrust on vaja selleks, et kitsamalt reguleerida ehitustööde riigihangete korraldamist. Praegune riigihangete seadus kehtib ühtviisi kõikidele majandussektoritele, kuid ehitustööde riigihanke korraldamine on kindlasti oluliselt keerukam kui näiteks pliiatsite või paberi hanke korras ost. Lisaks määrusele on EEELi eestvedamisel välja töötamisel ka vastav standard, mis peaks saama tulevikus hankijatele tõhusaks abimeheks, et ebaprofessionaalseid hankeid vältida. Loodan, et see aitab tulevikus tõhusalt kaasa ka võimalike vaidlustuste vältimisele.

Miks ehitajad alalõpmata hankeid ja hankedokumente vaidlustavad? Vaidluste suur hulk näitab ühest küljest üliteravat konkurentsi ehitusturul. Kui on võimalus vaidlustada, siis seda ka tehakse. Selles osas saaks kindlasti ka seadusloomes palju ära teha, et võimalikke vaidlusi välistada. Riigihankeseadus ei ole praegu veel piisavalt konkreetne. Paaril viimasel aastal on vaidluste hulk olnud lubamatult suur, kuid usun, et masu taandudes ka vaidluste arv oluliselt väheneb.

Kuidas on võimalik, et selgelt alapakkumisega riigihanke võitnud ettevõte lõpetab töid lõpuni tegemata lepingud, taganeb riigihankest juristide abil ning paar kuud hiljem teeb ta uuesti riigihangetel sama absurdseid pakkumisi ning võidutseb taas? Kirjeldatud teguviis on kindlasti taunitav. Arvan, et see ei ole otseselt seotud niivõrd riigihangete korraldamisega, vaid riigihangete seadusest tulenevate tellija õiguste ja kohustustega, mis teevad selliste pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise praktiliselt võimatuks.

Ega suurtele riigihangetele väiksel firmal ju asja pole... Kas pirukas on ehitusfirmade vahel ära jagatud? Ja kui suured võimalused on ehitajatel saada tööd väljaspool Eestit? Materjalitootjad on ju kõvad eksportijad. Ei tea, et keegi oleks mingit pirukat jaganud. See, kas ehitusettevõtja saab hankel osaleda, sõltub nii objektide maksumusest kui ka ettevõtja vastavusest erinevatele hankekriteeriumitele. Kui "vöö ümbermõõt" jääb väikeseks, siis on väiksematel võimalik riigihangetel ka ühispakkumusi teha, kuna riigihangete seadus lubab ühispakkujatel erinevad kompetentsid ja majandusnäitajad liita. Ehitusettevõtjate võimalused väljaspool Eestit tööd saada on oluliselt kasinamad kui ehitusmaterjalide tootjatel, kuna ehitustegevus on näiteks Soomes oluliselt põhjalikumalt reguleeritud, näiteks Soomes sertifitseeritud vastutava meistri olemasolu nõue ehitusettevõttes.

Kas Eesti on ehitajatest Soome suunal tühjaks jooksnud? Mida teha, et noored ametikooli lõpetanud üle piiri ei putkaks? Ega suurt midagi teha ei saa, kuna kohalik ehitusturg pole Soome turuga võrreldes veel piisavalt konkurentsivõimeline. Ära minemiseks on peamiselt kaks põhjust: kas ei leita Eestis sobivat tööd või ei rahulda kohalikud palgatingimused, kuna palgavahe Soomega võrreldes on 4-5kordne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing