Klastri kõrge eesmärk on saavutatav

Tanel Raig 13. aprill 2011, 00:00

Kui reaalseks peate logistikaklastri eesmärki aidata 2012. aasta lõpuks Eestisse oma tootmisega laieneda kümnel Soome tööstusettevõttel, mis looks Eestisse vähemalt 1000 uut töökohta? Eesti Logistikaklaster on oma tegevustes aktiivne ja seadnud kõrged eesmärgid. Usun, et koostöös klastri liikmete, kohalike omavalitsuste ja muude partneritega on tulemus saavutatav. EASi välisesindus Helsingis toetab Eesti Logistikaklastri tegevusi seminaride korraldamise ja tutvumisreiside kaasorganiseerimisega. Samuti toetame kõigi teiste kinnisvara- ja teenusepakkujate algatusi investeeringute kaasamisel.

Kui palju on juba praegu Eestis tegutsemas Soome tööstusettevõtete tootmisi? Soome kapitaliga ettevõtteid on Eestis ligi 4200, millest üle 500 on tööstusettevõtted.

Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul pole Soome tööstuste tootmise Eestisse toomise vajadus olnud kunagi varem niivõrd suur, ja Eesti pakutavad tingimused niivõrd ahvatlevad kui praegu. On see optimism teie arvates põhjendatud ja mis teeb Eestisse laienemise just praegu nii ahvatlevaks? Välisinvesteeringute saamise nimel on konkurents maailmas väga tihe. Eesti ei ole automaatselt eelisolukorras. Võtmesõna on koostöö erinevate partnerite vahel.

Meie huvi on saada Eestisse suure ekspordipotentsiaaliga ning võimalikult kõrget lisandväärtust loovaid ettevõtteid. Eestis on palju häid näiteid, nagu näiteks Cargotec, Hyrles, Ensto või Scanfil. Väiksematele Soome ettevõtetele pakuvad huvi Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted, kellele saaks teha allhanget, näiteks ABB-le ja Ericssonile.

Eestis on toimiv infrastruktuur, hea majanduskeskkond ja uudsed IT-lahendused. Oleme paindlikud ja Põhjamaadele lähedal. Toimiv logistika on üks võtmesõnadest ja seetõttu on Eesti Logistikaklastri olemasolu suure tähtsusega.

Millised tööstussektori valdkonna ettevõtted on potentsiaalsemad Eestisse laienejad? Tööstussektoritest on potentsiaalsemad masina- ja metallitööstus, elektroonika, elektriseadmed, plastiktooted, kuid ka keemia- ning puidutööstus. Üha rohkem tuuakse Eestisse arendustegevusi. Suur perspektiiv on energiatööstusel. Soome-Eesti koostöö üheks parimaks näiteks on Eesti Energia ja Outotec Oyj ühisettevõte Enefit Outotec Tehnology OÜ, mis tegeleb põlevkiviõli tehnoloogia arendamisega.

Milliseid piirkondi Eestisse laienemisel eelistatakse? Piirkondadest on populaarseim Tallinna lähipiirkond. Ka Pärnus ja Virumaal on palju Soome ettevõtteid. Soome kapitalil põhinev ettevõte Metalliset Eesti AS on saanud kahel aastal Narva parima ettevõtte tiitli.

Teie teadmiste ja prognooside kohaselt, kui palju Soome tööstusettevõtteid avavad oma tootmise Eestis tänavu ja järgmisel aastal (mitte ainult logistikaklastri projekti raames) ja kui palju need loovad siia uusi töökohti. Usun, et lähiaastatel tuleb Eestisse kümneid uusi investoreid. Soomlaste arvutuste kohaselt loob üks uus töökoht tööstuses kuni kaheksa seotud töökohta allhanke- ja teenindussfääris.

Meie töö on teadvustada Eestis olevaid võimalusi ja koostöövõrgustike kaudu luua soodne keskkond välisinvestoritele. Koostöövõrgustiku all pean silmas juriidilise teenuse pakkujaid, ärikonsultante, saatkondi, kohalikke omavalitsusi, kinnisvara- ja äriteenuste pakkujaid. Eesti majanduse seisukohalt on oluline, et välisinvestor leiaks tee Eestisse, saaks siin vajaminevad teenused ja oleks rahul.

Lisaks uutele investoritele on väga oluline olemasolevate investorite tegevuse laienemine Eestis ja sellele paneme suurt rõhku.

Pean oluliseks leida Soome ja Eesti ettevõtete tugevused ning need ühendada, et saavutada pikaajalist edu ühiselt globaalsel turul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing