Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kogupauk riigilõivude pihta

Lemmi Kann 14. aprill 2011, 00:00

"Seadust tehakse ümber," kinnitas värske justiitsminister Kristen Michal, kelle sõnul tehti riigilõivude analüüsiga algust selle aasta alguses.

Mäletatavasti märgiti 2009. aastal riigilõivude tõstmise põhjendusena, et isikud peaksid kohtus käimise ise kinni maksma. Avalik saladus oli aga, et tegelik eesmärk oli soov kõhna riigikassat oluliselt täiendada.

"Praeguste riigilõivude kehtestamise ajal valitsenud tingimused olid teatud mõttes erakordsed ning kuigi tehti parim, mis suudeti, siis aega selleks oli vähem, kui otsustajad soovinuks," möönis Michal. "Samas on selge muidugi see, et lõivud ei tohi riigile olla mingisuguseks täiendavaks tuluallikaks," lisas minister.

Riigikogult selge hinnang. Riigikohtus oma kliendile ASile Wipestrex Grupp võidu toonud ning riigilõivuseaduse sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise ja tsiviilkohtumenetluse seaduse sätete kehtetuks tunnistamise saavutanud Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat Tarvo Lindma rõhutas, et riigikohus andis selge ja üldise õigusliku hinnangu riigilõivu kõrgete määrade vastuolule põhiseadusega.

"Samas tuleb arvestada, et riigikohus tegi otsuse konkreetse kaebuse piirides ja seetõttu puudutab otsus üksnes kuni 31.12.2010 kehtinud apellatsioonkaebuselt tasutavat kõrget riigilõivu määra ega puuduta teisi varem ega ka praegu kehtivaid riigilõivumäärasid, kuigi praegused piirmäärad on veelgi kõrgemad," märkis Lindma.

Kuna riigikohus lahkas otsuse põhjendustes riigilõivu teemat ka üldisemalt, on Lindma sõnul ilmne, et kui kõrge riigilõivumäära küsimus peaks mõnes teises kohtumenetluses tekkima, oleks põhjendused ja kohtu järeldused ilmselt samad.

Samuti tunnistas riigikohus põhiseadusega vastuolu tõttu kehtetuks seadusesätte, mis piirab juriidilistele isikutele menetlusabi - riigilõivu tasumisest vabastamist, tasumise ajatamist jmt - kättesaadavust, kuid seda ainult jällegi kaebuse piirides.

Maksuvabastus piiratud. "Vaatamata riigikohtu otsusele kehtib edasi seaduse regulatsioon, kus näiteks hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine on jätkuvalt endisel viisil piiratud juriidilistele isikutele, kuivõrd riigikohus tunnistas konkreetse kaebuse valguses kehtetuks menetlusabi piirangud üksnes apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise osas," selgitas Lindma.

Lõplik selgus saab tulla alles riigikogust vastavate seadusemuudatustega, kuid arvestades riigikohtu seisukohti, ei ole riigikogul ega seaduse eelnõude väljatöötajatel ilmselgelt võimalik riigikohtu viidatud puudustest mööda vaadata," märkis vandeadvokaat.

Michal ütles, et justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olev eelnõu puudutab vaid kohtumenetlusega seonduvaid lõive. "Alandame lõivusid arvestataval määral, aga on oluline rõhutada, et see ei toimu kindlasti mitte ühe puuga," selgitas minister, rõhutades, et paralleelselt lõivude korrigeerimisega tuleb seadustes üle vaadata ka kõik need bürokraatlikud kitsaskohad, mis teevad praegu menetluse aeganõudvaks ja kulukaks.

Michal tahab eelnõu kooskõlastusringile saata võimalusel enne suve ja ehk sügisel võib see riigikogu heakskiidu korral saada ka seaduseks.

"Kuni riigikogu vastavaid seadusemuudatusi ei kehtesta, tuleb kohtusse pöördujatel ennast ebamõistlike riigilõivude vastu kaitsta jätkuvalt igal juhtumil eraldi ja vaidlustada igal vastaval juhtumil riigilõivu kõrge määra kooskõla põhiseadusega," nentis Lindma.

Öeldakse, et kolm on kohtu seadus. Riigikohtu esmaspäeval tehtud otsus on teine kogupauk riigilõivuseaduse pihta, mille eest advokaadid hoiatasid justiitsministeeriumi juba 2009. aasta lõpus.

"Loodan, et justiitsministeerium teeb tänasest riigikohtu otsusest oma järeldused ja loobub edaspidi katsetest riigilõivu meelevaldselt tõsta. Vastasel juhul ei jää tänane otsus riigilõivude osas viimaseks," kirjutasid advokaadibüroo Sorainen nõunik ja endine õiguskantsler Allar Jõks ning sama büroo partner Carri Ginter raamatupidaja.ee-s 2009. aasta 15. detsembril.

Ka toona oli tegemist pretsedendiga, kus riigikohus tunnistas riigilõivuseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustust tasuda tsiviilasjalt hinnaga kuni 1 000 000 krooni riigilõivu 75 000 krooni.

Kohtusse minekuks peab vara olema. "Seoses äriühingute riigilõivuga olen kohtus korduvalt kuulnud väiteid, et juriidilisel isikul peaks olema nii palju vara, et kohtus oma õigusi saaks kaitsta. Riigikohus on sellega seoses tabavalt märkinud, et äriühingu normaalne toimimine ja majandustegevus on moonutatud, kui oma õiguste kaitsmiseks kohtus tuleb enne vaidluse sisulist arutamist müüa ulatuslikult vara, võtta laenu suures ulatuses või riskida majandusraskustesse sattumisega," ütles Ginter.

Advokaat nentis, et piiriüleste vaidluste korral on ettevõtjatel praegu tunduvalt mõttekam minna hoopis mõne teise riigi kohtusse, kus asjade ajamine on mitu korda odavam.

"Riigilõivu saaga ei pruugi olla lõppenud. Lootus sureb viimasena," nentis Ginter, avaldades lootust, et seadus tehakse ümber enne, kui riigikohtust kolmas pretsedent tuleb.

Lõivude tõstmine oleks olnud paratamatu ka ilma majanduskriisita, kuna tsiviilkohtumenetlusega seotud lõivud olid selleks ajaks kehtinud suures osas muutmatuna aastast 2001. Arvestades seda, kui palju olid selle ajaga tõusnud hinnad ja palgad, samuti kohtukulud, on tõenäoline, et lõivude tõstmisest ei oleks pääsenud nii või teisiti. Ka tollal lähtuti ju põhimõttest, et tsiviilvaidlustes peaksid riigilõivud katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud võimalikult suurel määral ning vastav raha ei peaks tulema lõviosas maksumaksja taskust.

Statistika näitab, et kohtusse pöördumine on pärast lõivude tõstmist kasvanud.

Kas ja mida seaduses muuta, saab otsustada, kui eelnõu on valmis ja saame hakata kõigi osapooltega arutama ning otsima parimat tasakaalu erinevate eesmärkide vahel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing