Pajula: sellel aastal sissetulekud ei kasva

SEB ökonomist Hardo Pajula sõnul peaks reaalpalk lähiaastail kasvama kiiremini kui 1-2 protsenti aastas. „Reaalpalgad vähenevad kõigis kolmes riigis, mis on suurimaks piduriks tarbimise kasvule. Kuna tööpuudus püsib ikkagi kõrge, ei kasva järgnevatel aastatel reaalpalk rohkem kui 1-2 protsenti aastas," põhjendas Pajula. Ta täpsustas, et palgakasvu tegelikult pole, kuna 1-2 protsendine tõus ei ole palgakasv.

Balti riikide majandus taastus eelmisel aastal peamiselt tänu ekspordile ja eratarbimisele. Välisnõudlus muutis taastumise aasta alguses oodatust kiiremaks, tänu millele on 2011. aasta väljavaade optimistlik.

"Töötuse vähenemisest ja mõõdukast palgakasvust tulenev ekspordil põhinev majanduskasv peegeldub Balti riikide perede rahkotis," rääkis Pajula. Ta märkis, et samal ajal kerkivad toiduaine- ja energiahinnad, mis panevad perede eelarve taas surve alla.

"Toidu, eluaseme ja transpordiga seotud kulude osakaalu suurenemine viitab majapidamiste kehvemale väljavaatele. Samas Eesti ja teiste riikide vaheline palgaerinevus suureneb," kommenteeris Pajula. Ta lisas, et palgaerinevuse suurenemise põhjuseks on näiteks see, et nominaalpalk hakkas kasvama Eestis palju varem kui teistes riikides.

Ökonomisti sõnul võib eeldada, et kui palgad tõusma hakkavad, siis eelkõige tööstussektoris, ettevõtetes, mis on suunatud ekspordile.

Suurim kasv oli Eestis. Keskmine palk suurenes Eestis mullu 2009. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 3,9%. Lätis ja Leedus tõusid palgad aastaarvestuses vastavalt 3,4 ja 0,2 protsenti. 2010. aasta viimases kvartalis küündis keskmine brutopalk Eestis 814 euroni, Lätis 647 euroni ning  Leedus 614 euroni.