Otsib investoreid

Pohlak ise hindab jalgpallistaadionit haldava FCF Lilleküla Jalgpallistaadion ASi eelmise aasta aruandes staadioni väärtuseks 28,7 miljonit eurot ehk 450 miljonit krooni.

FCF Lilleküla Jalgpallistaadion ASi omanikeks on MTÜ Eesti Jalgpalliliit ja Jalgpalliklubi FCF MTÜ. Mõlema MTÜ tegevust juhib sisuliselt Pohlak.

FC Flora tegevjuht Ljubov Lobõševa kinnitas, et investoritega on alustatud läbirääkimisi. "Kahjuks ei ole mulle lubatud anda kommentaari sellel teemal, kuna see küsimus on suure konfidentsiaalsusega ning me ei ole avalikkusele sellest rääkinud," lausus Lobõševa. Ta lisas, et ainus inimene, kes sel teemal täpsemalt võib kommentaare jagada, on Pohlak.

Aivar Pohlak ei olnud nõus Äripäevaga suhtlema. Põhjuseks on aastaid tagasi Äripäevas ilmunud artiklid jalgpallistaadioni ja Pohlaku segastest rahaasjadest. Kuuldes, et helistaja on Äripäeva ajakirjanik, ütles Pohlak küsimusi ära kuulamata: "Ma ei taha elus tegeleda jamaga, ma tahan teha tõsiseid asju. See on minu põhimõte, paraku ma tahan olla liiga tõsine inimene ja ma ei vasta teile.“. Ta lisas, et on nõus ajakirjaniku küsimustele vastama alles pärast seda, kui ajakirjanik läheb tööle mõnda teise väljaandesse.

Pohlak on Eesti Päevalehele öelnud, tema eesmärgiks on tuua Eestisse Jalgpalli EM 2024 finaalturniiri korraldamine. Selle eesmärgi täitmise üheks eelduseks on Lilleküla staadion suuremaks ehitamine ja veel ühe uue jalgpallistaadioni rajamine.

"Valmistame EM 2024 projekti ette ja püüame jõuda ka tulemuseni, kuigi see on pea sama ebareaalne kui paradiisi pääsemine, mis ei tähenda, et selle poole pürgima ei peaks," märkis Pohlak sügisel Eesti Päevalehele. "Esimene asi, millest peame alustama, on infrastruktuur ja sellega me praegu tegelemegi. Vajame kahte areeni ja seda selliselt, et mõlemad neist omaksid ka suurturniiri järel selget funktsiooni ja selles asjas on meil plaan olemas,“ kommenteeris Pohlak toona.

Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige ja FCF Lilleküla Jalgpallistaadioni AS nõukogu liige Andri Hõbemägi väitis, et tema kuuleb Lilleküla staadioni võimalikust müügist või investorite ringi laiendamisest Äripäeva käest esimest korda. "Ma olen põhitöökohaga mujal ja ei pruugi olla operatiivselt asja juures," ütles Hõbemägi.

Arco Vara AS juhatuse esimehe Lembit Tampere sõnul on ta samuti kuulnud Äripäevani jõudnud infot, et on olemas huvilised, kes on valmis Lilleküla Jalgpallistaadionisse investeerima. Kes see huviline täpselt on ja mis tingimustel ta võiks investeeringu teha, seda ei osanud Tampere öelda.

"Spordirajatis on spetsiifiline valdkond. Kõik objektid, millel on prognoositav rahavoog, on ühel või teisel moel investoritele huvitavad. Ilmselt on see objekt huvitav, kuna Tallinnas ei ole ja ei tule ka rohkem suuri staadioneid,“ rääkis Tampere.

Hiljuti Kristiine Keskuse ostnud Cityconi Baltimaade äridirektori Mati Popsi sõnul on viimasel ajal tunda ja näha aina rohkem märke sellest, et kinnisvaraturg elavneb. "Seda näitavad nii viimased suured tehingud kommertskinnisvara valdkonnas, kui ka tehingute arvu kasv elamukinnisvara valdkonnas,“ lausus Pops.

Lilleküla Jalgpallistaadioni võimalikust müügist ei olnud Pops aga midagi kuulnud. Tema sõnul tunnevad investorid huvi A. Le Coq Arena kõrval olevate kruntide vastu. "Kes need investorid võiksid olla ja mis arendust täpselt sinna planeeritakse ei ole mul teada," vastas ta.

Ober-Haus Kinnisvara AS analüütiku Rain Rätti sõnul on praegu Tallinnas oluliselt paremaid ja perspektiivikamaid kohti, kui seda on Lilleküla staadioni piirkond. "Eluasemeteks ei ole see koht sobiv raudteede pärast ja atraktiivseks äripinnaks (kaubanduskeskus) ka mitte, liiga varjus ja autoga raskesti ligipääsetav koht,“ rääkis Rätt. Võimalik, et piirkonnast huvituvad investorid võivad olla seotud meelelahutusäri või spordiga, lisas ta.

Mati Pops oli aga seda meelt, et nimetatud piirkond võib pakkuda huvi ka elamukinnisvara arendajatele.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuhi Tõnis Rüütli sõnul on jalgpalliklubil Flora olnud palju probleeme. "Ka Pohlak on olnud võlgnik. Eks tal on muidugi raskusi ja see on üldteada fakt, et seal staadionil on kummalised omandisuhted,“ lausus Rüütel.

Hiljuti Metro Plaza büroohoone ostnud Lords AB Baltic Fund I fondijuht Vykintas Misiunase sõnul nende fondi strateegia ei võimalda neil investeerida sellistesse projektidesse. Samuti välistas Pohlakuga kõneluste pidamise Citycon.

Lilleküla Jalgpallistaadioni partneriks oleva A. Le Coqi juht Tarmo Noop tõdes, et tema ei ole kavandatavast tehingust midagi kuulnud. "Meie ei tegele Arena sisulise poolega, sest meil ei ole selleks õigust. Tegeleme sellega, mis puudutab Arena väljapaistust ning teatud määral valdkonnaga, millega seal tegeletakse," lausus Noop. "Loomulikult ma pean seda elementaarseks, et juhul, kui on toimumas suuremad muutused, informeeritaks oma koostööpartnereid, kes me ka oleme."

Kaardile kantud kinnistud

1. Lilleküla JalgpallistaadionTalinn, Asula tn 4cKinnistu pindala 35 000 ruutmeetritSihtotsatarve: 50% ärimaa ja 50% sotsiaalmaaOmanik Eesti riik. Kinnistule on seatud hoonestusõigus 99 astaks AS FCF Lilleküla Jalgpallistaadion kasuks.ASi FCF Lilleküla Jalgpallistaadion omanikud on 58,67%ga MTÜ Eesti Jalgpalliliit ja 41,33% Jalgpalliklubi FCF MTÜ-le.

2. Lilleküla Jalgpallistaadioni kõrval asuvad treeningväljakudTallinn, Asula tn 4bKinnistu pindala 59200 ruutmeetritSihtotstarve: 100% sotsiaalmaaOmanik Eesti riik. Kinnistule on seatud hoonestusõigus 99 astaks AS FCF Lilleküla Jalgpallistaadion kasuks.

3. Kotka tänava treeningkeskusTallinn, Kotka tn 12aKinnistu pindala 19467 ruutmeetritSihtostarve: 100% ühiskondlike ehitiste maaOmanik Tallinna linn. 2007. aastal sõlmis Tallinna linn 50 aastaks hoonestusõiguse Andres Operi firma Oper FC OÜ kasuks. Kaks aastat hiljem sai hoonestusõiguse EJL Tallinna Noorte Treeningkeskus OÜ, mida juhib Aivar Pohlak. Kotka tänava staadionile rajatakse treeningkeskust.

Autor: Alyona Stadnik, Anne Oja