Tõusust pääsu pole

Kliendid, nende hulgas ühistud, kes mullu küsisid pakkumisi, ent töid ei tellinud, on Reispassi sõnul igal juhul kaotajad. Müügijuht toob näite 1500ruutmeetristest katusetööde pakkumistest, kus hind on aastaga tõusnud 10 000 euro võrra. "Möödunud aasta märtsi 50 000- ja novembri 54 500euroseid analoogseid pakkumisi võrreldes oli hinnavahe 9%, novembrist käesoleva aasta märtsini kasvas hind 8% (59 000 K) ja viimase kuuga veel 2% (60 000 eurot). Tööhind sellest kasvust on tühine, moodustab ju katuse- ja soojustustööde puhul materjalide osakaal mahust 60-80%," selgitas ta.

Naftahinna kerkimine lööb ka ehitust. Ceresiti müügijuht Ralf Kalma nentis, et toorme ja kütuse hindade oluline kallinemine maailmaturul mõjutab paratamatult ka ehitustoodete turgu. Keemiatööstus on suuresti sõltuv naftast - seda nii tooraine, pakendivalmistamise kui ka transpordi osas -, ning kriisijärgne toorme nappus on andnud müüjatele võimaluse hindu tõsta. "Tulenevalt nafta kallinemisest ja raskustest toorme kättesaadavusega on hinnad meile tõusnud möödunud aasta algusest praeguseni vahemikus 10-15%. Tarbijale me sellist hinnatõusu täismahus edasi suunata ei saa, meie toodete hind on tõusnud ligi 5%," rääkis ta.

Elektritööde hindu mõjutavad ASi KH Energia-Konsult peadirektori Heino Haraku sõnul ühelt poolt materjalide hinnatõus ja teisalt alapakkumistest tulenev hinnasurve. "Ega materjalide hinnad pole alla läinud, vase hind on kerkinud ja näiteks kaablite-juhtmete hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud 25-30%," märkis ta.

Endiselt on tema sõnul elektri eritööde tegijaid turul enam kui tööd. "Sellest tulenevalt on suur surve eritööde hindadele, peatöövõtjaid huvitab ju eelkõige see, et töö odavalt tehtud saaks. Ehituskvaliteet kannatab paljudel juhtudel. Paljud väiksemad firmad turul on näljas," rääkis Harak.

Julgus välisturgudel tööd otsida survestab hinda ka Eestis. Sisendhinnad on aastaga tõusnud kohati 50% ja osades sektorites on Skanska EMV juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul näha tõusutrendi jätkumist. "Põhjuseks avanenud ekspordivõimalused, vahepealne alla omahinna töötamine ja kohaliku turu väiksusest tingitud ressursside piiratus," märkis ta. Tellijad on Aaviku sõnul mõistnud, et pakkumisaegne odavaim hind ei pruugi olla parim hind projekti lõppedes.

"Viimastel kuudel on toimunud märgatav elavnemine tellijate poolel. Eratellijatel ja pankadel on kriis veel värskelt meeles ning investeerimisotsustega ei kiirustatud. Nüüd on aru saadud, et hinnatõus on toimunud ja jätkub tõenäoliselt edasi," sõnas ASi Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull.

Viimase aasta suurimaks muutuseks peab ta materjalitootjate ja alltöövõtjate edukat läbimurret eksportturgudele, peamiselt Põhjamaadesse. "Arvestades sealset hinnataset ning kriisiajal koomale tõmmatud võimsusi, on see kaasa toonud kiire sisendhindade tõusu Eesti ehitusturul. Seda on paljud koduturul tegutsevad peatöövõtjad ning tellijad ka valusalt kogenud," rääkis Kull ja lisas, et ehkki alapakkumisi tehakse vast harvem kui aasta eest, on peatöövõtu marginaalid endiselt liialt madalad ning peavad tõusma.

Võrreldes eelmise hooaja algusega on suurimaks muutuseks tulevikuperspektiivi paranemine. Erinevalt 2010. aasta algusest on praegu selge, et ehitusturg on reaalselt kosumas ning kriisi põhi on seljataga. Teiseks erinevuseks on kindel teadmine, et praktiliselt kõik ehituse sisendhinnad on langemise ehk paigalseisu asemel hakanud tõusma ja sellest tulenevalt peavad nii ehitusettevõtted kui ka tellijad muutma oma igapäevast tegevustaktikat.

Ehitajad on optimistlikumad kui aasta tagasi, aga kõigile on selge, et paremaks läheb tasapisi ja pigem aasta lõpupoole. Tervikuna saab 2011 olema sektorile siiski üsna keerukas ning mitmete probleemidega tuleb veel tegeleda.

Eelmisel aastal sai enamus ehitusettevõtteid tunda sisendhindade kiire tõusu mõju oma majandustulemustele. Mitmetele tegijatele on alapakkumised saatuslikuks saanud ning sel aastal on pakkumiste hinnatase mõnevõrra kõrgem. Samas pole praegu riigihanke konkursil parima hinna teinud ettevõttel võimalik kasumit teenida, pigem on tulemus miinusmärgiga.

Põhilisteks riskideks ehitussektoris ongi materjalide hindade kontrollimatu kasv. Näiteks on viimasel ajal tunduvalt tõusnud metalli hinnad. Metallimüüja annab hinnapakkumise, mis kehtib vaid üks kuu, ehitusettevõte fikseerib tellijaga hinna aga kaheks aastaks. Kuna valdavas enamuses on tellijaks riik, siis oleks mõistlik, et tellija jagab sedalaadi riske koos ehitajaga.

Võrreldes eelmise hooaja algusega on tunda rohkem sagimist elamusektoris, eelkõige Tallinna korterelamuturul. Tekkinud on kerge optimism tuleviku osas, ent turult tööd saada on siiski raske. Tööd saab vaid madala hinnaga, mis ei arvesta ehitustegevuse kallinemist ning see toob ja on juba toonud kaasa ehituslepingute katkestamisi.

Korterelamuturul saavad edukalt toimetada ainult need arendajad, kellel on kinnisvaraarendus ja ehitus ühes organisatsioonis ning see trend üha süveneb. Elavnemise märke on ka tootmishoonete sektoris.

Tõenäoliselt on tänavu oodata veel mõne suurema ehitusettevõtte kadumist. Paremas positsioonis on need firmad, kes iga hinna eest ei pea tööd sisse võtma ja käivet tegema.

Autor: Tea Taruste