Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pühadenädalal kõlab klassika
Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Kontsertkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos solistidega toovad täna ettekandele kaks kaalukat kannatusaja temaatikaga heliteost: Richard Wagneri "Apostlite püha õhtusöömaaeg" ja Ludwig van Beethoveni "Kristus Õlimäel".
Richard Wagner lõi oma teose Dresdenis, kus ta paralleelselt teatritööga juhatas lühikest aega Dresdeni meestelaulu seltsi Liedertafeli koori. Tellimustööna omaenda tekstile loodud teos valmis Dresdeni teiseks meeskooride laulupeoks ja see kanti esimest korda ette 1843. aasta juulis Dresdeni Frauenkirches.
Teksti aluseks on Apostlite tegude raamatust koht, kus kirjeldatakse, kuidas algristikoguduses koos olles laskub kristlaste peale Püha Vaim ja nad hakkavad kõnelema neile tundmatuid keeli ja ülistama jumalat. Teose esitas 1200-liikmeline Saksimaa ühendatud meeskoor, mille põhituumiku moodustas Wagneri enda Liedertafeli koor.
Helilooja polnud aga tulemusega rahul ning oli lausa pahane teose hea vastuvõtu pärast. Hoolimata Wagneri enda rahulolematusest esitati teost 19. sajandil sageli ning avaldati partituuri mitu kordustrükki, sealhulgas teksti inglis- ja prantsuskeelse tõlkega.
Teos on kirjutatud meisterlikult ja paistab silma suurepärase koorikäsitlusega. Selles on kohti, mis ennustavad ette "Parsifali". Mõningane intonatsiooniline lähedus ooperile "Tannhäuser" on aga seletatav sellega, et mõlemad teosed küpsesid heliloojal ühel ajal.
Ludwig van Beethoven alustas oma ainsat oratooriumi "Kristus Õlimäel" aga1802. aasta sügisel, olles sügavas hingelises kriisis, mis oli tingitud teadasaamisest, et kuulmisvaegus, mida ta juba 1795. aastast oli täheldanud, viib varem või hiljem kurtuseni. Kriis kulmineerus oma vendadele oktoobris 1802 kirjutatud kirjaga, tuntud Heiligenstadti testamendi nime all, milles ta avaldab soovi eluga hüvasti jätta.
Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus ning aastad 1802-1812 tähistavad helilooja loomingulist kõrgaega, mil on loodud suurem ja tuntuim osa tema loomingust.
Teos kanti ette helilooja "Akadeemial" 5. aprilli 1803. aastal Theater-an-der-Wienis koos esimese ja teise sümfoonia ning kolmanda klaverikontserdiga. Tekst portreteerib Kristust ja kirjeldab tema kannatusi enne ristilöömist, kuid teeb seda inimlikust vaatepunktist, rõhuga Kristuse enda otsusel ja oma saatusega leppimisel, mitte niivõrd ristilöömisel ja ülestõusmisel.
Autor: Kersti Inno