Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ärimees Kesneri mustkunst

Aivar Hundimägi 29. aprill 2011, 00:00

Mustkunstniku osavusega suutis Kristian Kesner äripartneri miljonid kroonid nähtamatuks muuta ja ära kaotada. Kesneri trikid tuginesid dokumentide võltsimisel ja fiktiivsetel tehingutel, mille abil ettevõtted varast tühjaks tehti. Osa kaotatud rahast jõudis otsaga vendade Siim ja Sulev Seppiku käsutusse.

Kütuseäriga tegelev Ilmar Tolmats on mees, kes Kesneri trikke omal nahal tundis. Ta paigutas Kesneri kinnisvaraarendusse 25,4 miljonit krooni, mis aga salaja hoopis Kesneri enda ja vendade Seppiku osalusega firma Hexanor arvele liikus.

Aastaid oma raha jälgi ajanud Tolmats on kindel, et Kesner tegutses koostöös Seppikutega. Tolmats ütleb irooniliselt, et ta võib pidada end ka Keskerakonna sponsoriks, sest samal ajal, kui vennad Seppikud tema rahaga toimetasid, annetasid nad lahkelt ka Keskerakonna parteikassasse.

"Härra Kesner on tõepoolest tõmmanud meid mingisse skeemi, õnneks oleme aga tema ja temale kuuluvate ettevõtete osas täitnud oma kohustused ning seetõttu selles skeemis sisuliselt ei osale," ütleb Sulev Seppik.

Kui avalikkuse ette jõudsid Kesneri äridega seoses esimesed skandaalid, otsustasid Kesner ja Seppikud oma äritegevuse lahutada. Seltskonnast eemaldus kiiresti ka Tallinna endine abilinnapea, riigikogu keskfraktsiooni liige Deniss Boroditš, kes politsei uurimiseni jõudnud tehingute toimumise ajal oli Seppikute ja Kesneri firmas Hexanor nõunik.

Sulev Seppik ütleb, et tal on kahju, et Tolmats otsustas Kesneriga äri ajada. Seppik meenutab, et Tolmats oli tema ja venna partner kinnisvaraprojektis, kus teeniti kahe kuuga 30% tulu. Ta peab tõenäoliselt silmas Viimsi vallas nn Antenniväljaku arendust. Tolmats märgib, et tema pani sellesse projekti tõesti lühiajaliselt 10 miljonit krooni ja sai tagasi 12 miljonit. "Ilmselt selle tehingu käigus saadigi teada , et mul on investeerimiseks raha, ja hakati punuma röövimise plaani," lisab ta.

Sulev Seppiku kinnitusel pakkus ta koos vennaga Tolmatsile veel investeerimisvõimalusi, aga Tolmats otsustas hoopis Kesneriga koostööd teha. "Kahjuks otsustas härra Tolmats härra Kesneri projekti kasuks ning investeeris kogu oma vaba raha sinna. Ma mõistan tema kibestumist, kuid mulle jääb väga arusaamatuks, kuidas puutume antud asja meie," räägib Seppik.

Kesneriga seotud küsimused on Sulev Seppikule ebamugavad. Siiski vastab ta kiiresti ja viisakalt. Esimestele e-kirjadele vastates tänab esmalt küsimuste eest ja lubab kirja lõpus lisaküsimuste tekkimisel neile meeleldi vastata.

Mida rohkem aga tekib lisaküsimusi, seda lühemaks jäävad Seppiku vastused. Põhjuseks küsimused, mis puudutavad Sulev Seppiku sularahatehinguid Kesneri elukaaslase Natalja Romanova firmaga. Romanovale kuuluv Baltic Real Estate (BRE) teeb 2006. aasta 14. augustil ja 28. augustil kaks pangaülekannet, mõlemad 500 000 krooni. Raha laekub Sulev Seppiku arvele. "Raha on saadud ja raha on tagasi makstud. /---/ Dokumendid on kõik vormistatud korrektselt ning osapoolte poolt korrektselt allkirjastatud," kinnitab Seppik.

Nende dokumentide kohaselt maksis Seppik laenatud miljon krooni tagasi 2007. aastal kahes osas. Mõlemal korral tehti maksed sulas. Miks eelistati sularahaga arveldada, sellest Seppik täpsemalt rääkida ei taha.

Laenu tagasimaksmine võis olla fiktiivne. Avastame selle, kõrvutades sularaha maksete kinnitusi teiste faktidega. Seppikult sularaha laekumist kinnitaval kassa sissetulekuorderil on BRE töötaja Ksenia Tšahhirova allkiri. Tšahhirova kinnitusel pole tema seda dokumenti allkirjastanud ega nii suurt summat sularaha kunagi vastu võtnud. Samuti ei ole ta Seppikuga kunagi kohtunud.

Ta oletab, et tema allkiri võis olla võltsitud. "Ma pole kunagi kirjutanud alla ühelegi paberile, mul polnud sellist õigust. Juhatuse liige oli Natalja Romanova, tema vastutas selliste asjade eest," väidab Tšahhirova.

"Minu tööstaaž kokku selles firmas oli pool kuni aasta aega ja see, kuidas asjad olid korraldatud - mulle ei jäänud nendest inimestest mitte mingit head muljet ning me ei suhtle omavahel," ütleb ta vastuseks küsimusele, kui hästi tunneb Kesnerit.

Romanova ja Kesner peidavad end. Katsed nendelt kommentaari saada luhtuvad. Seppik väidab, et maksis sulas võla tagasi. Tšahhirova väidab, et tema raha vastu ei võtnud. Keegi valetab.

Helistame uuesti Tšahhirovale.

Millal täpselt te BREs töötasite? Olin 2007. aastal lapsehoolduspuhkusel, laps sündis 2007. aasta aprillis. Minu mäletamist mööda läksin lapsehoolduspuhkusele 2007. aasta veebruaris.

Audiitorkontrolli materjalist jookseb läbi teie nimi, justkui olete allkirjastanud kassa sissetuleku orderid, millega Sulev Seppik tasus 2007. aasta jaanuaris ja oktoobris kokku 1 miljoni kroonise laenu sularahas BRE kassasse. Audiitorkontrollist pole minuga ühendust võetud, keegi pole minult midagi küsinud. Ma ei tea, kuidas minu allkiri võis seal üldse olla, sest olin lapsehoolduspuhkusel ja mul polnud sellist õigust: ma polnud kassapidaja, raamatupidaja, finantsjuht ega juhatuse liige. See allkiri on tühine, see tehing on tühine. Ma olen praegu audiitor suures firmas ja tean, kuidas need asjad toimivad.

Kas te Sulev Seppikuga olete kohtunud? Pole temaga kunagi kohtunud. Ma tean, kes ta on, sest ajakirjanduses on see läbi jooksnud. Eesti on väike riik, kuid ma pole kunagi temaga kohtunud.

2. jaanuaril 2007. aastal maksis Sulev Seppik BRE kassasse sularahas 500 000 krooni, sama aasta 29. oktoobril aga teise 500 000, kassaorderitel väidetakse olevat teie allkiri. Ma tõesti ei oska kommenteerida. See on puht seaduslikult tühine, sest mul polnud mitte mingit õigust sellisele paberile allkirja panna. See on täiesti mõttetu. Kuidas selline sularaha tuuakse, kas kohvriga?

Sellele Tšahhirova küsimusele meie vastata ei oska. Kindlasti teab vastust aga Sulev Seppik, kelle postkasti laekub Kesneriga seoses Äripäevast juba seitsmes kiri. "Kelle kätte Te sularaha täpselt andsite? Kas see oli Kesner, Romanova või keegi kolmas? Inimene, kelle allkiri on kassa sissetuleku orderil, väidab, et tema pole sellele allkirja andnud, tema sõnul on see võltsing. Kui Te raha andsite, siis kes sellele orderile alla kirjutas?"

Sulev Seppik vastab kibekiiresti. Kolm minutit pärast küsimuste saatmist laekub Seppikult lakooniline vastus. "Ma ei sooviks midagi antud asjas kommenteerida. Rõhutan veelkord, et minu kohustused BRE ees on täidetud."

Ta ei täna enam küsimuste eest ega lisa kirja lõppu, et täiendavatele küsimustele vastab meeleldi. Kaheksandat kirja me talle enam ei saada, kuigi vastuseta küsimusi on veel palju.

Kui uskuda Sulev Seppikut ja Kristian Kesneri elukaaslase Natalja Romanova firma BRE aruandlust, siis jääb mulje, et Sulev Seppik võttis 2007. aasta 29. oktoobril 500 000 krooni sulas ja tõi selle Romanova firma BRE kontorisse.

Täpselt samal päeval otsustas lapsepuhkusel olnud Tšahhirova üheks päevaks tööle tulla ning võttis Seppikult sularaha vastu, kuigi ta ei oleks tohtinud seda tema enda kinnitusel teha.

Just sellist versiooni toimunust paistab uskuvat ka prokuratuur. Tolmats on üritanud prokuratuuri veenda, et lisaks Kesneri ja Romanova tegevusele tuleks uurida ka Seppikute rolli petuskeemides. Prokuratuur üritas aga jäärapäiselt vältida toimunu suhtes kriminaalasja algatamist.

Sama jäärapäiselt on Tolmatsi advokaadi kaebustest ajendatult omakorda ringkonnakohus sundinud prokuratuuri juhtumiga tegelema.

Tolmatsi, prokuratuuri ja kohtu vahel toimunud ping-pongi suurimaks võitjaks on vennad Seppikud. Kuna prokuratuur ei suutnud kolme aasta jooksul pärast kuriteoteate laekumist Seppikuid kahtlustatavatena üle kuulata, siis ei saa neid aegumise tõttu süüdistada ka kelmuses.

Vennad Seppikud ebameeldivusest päästnud kuupäevaks oli 2. märts 2011. Täpselt viis aastat tagasi kukkus kiiret tulu lootnud Tolmats Kesneri ja Romanova seatud lõksu. Sel päeval sõlmis ta Siim Seppiku osalusega advokaadibüroos koostatud investeerimislepingu, kandis Romanova firma arvele 25,4 miljonit krooni ja jäi sellest ilma.

Advokaat viitab rahapesule. Tolmatsit esindav advokaat Martin Traat lausub, et tegemist ei ole pelgalt kelmusega. Tema hinnangul on Kesneri ja Seppikute tegevusel rahapesu tunnused. Tolmatsi ja Kesneri vahel sõlmitud investeerimislepingu valmistas ette Siim Seppik, kellega seotud ettevõttesse jõudis päev hiljem ka Tolmatsilt petetud summa.

Loodetavasti sümpatiseerib Tolmatsile Keskerakonna maailmavaade, sest siis vähemalt saab ta end lohutada teadmisega, et osa kadunud rahast võis minna 2007. aastal kuluka valimiskampaania teinud Keskerakonna kassasse.

Samal aastal, kui Sulev Seppik enda väitel sularahas miljon krooni BRE arvele tagastas, oli ta koos vend Siimuga Keskerakonna suursponsoriks. Erakonda toetati vendade poolt 1,15 miljoni krooniga.

Kuidas Tolmats lõksu meelitati Ettevõtja Ilmar Tolmats kohtus Kristian Kesneriga kinnisvarabuumi kõrgajal. Kesner pakkus võimalust osaleda kortermajade arendamises. Harku valda Möldre kinnistule pidi kerkima kvartali jagu korterelamuid. Mehed lõid käed ja sõlmisid investeerimislepingu, mis valmistati ette advokaadibüroos Seppik ja Sirel.

Tolmats kohustus paigutama oma firma Fastest Trade kaudu arendusse 25,4 miljonit krooni, lootuses nelja kuuga 40 miljonit krooni tagasi teenida. 2006. aasta 2. märtsil täitis ta oma kohustuse ja kandis raha firma NordCorp arvele, mis kuulus Kesneri elukaaslase Natalja Romanova firmale Baltic Real Estate (BRE).

Möödus aasta ja Tolmatsile sai selgeks, et mingit arendust ei tule. Teda hakkas närima kahtlus, et loodetud tulu asemel võib ta jääda ilma ka oma veerandsajast miljonist kroonist. Kui ta Kesnerilt raha tagasi küsis, lükkas see kohtumisi edasi ja rääkis kohe-kohe leidvatest ehitajatest. Tegelikult oli aga Tolmatsilt laekunud raha kohe pärast selle maksmist Kesneri teistesse äridesse edasi liikunud. See fakt selgus alles aastaid hiljem.

Tint investeerimislepingu allkirjadel polnud jõudnud veel korralikult ära kuivadagi, kui Tolmatsi 25,4 miljonit krooni liikus päev hiljem ehk 3. märtsil 2006. aastal edasi Kesneri ettevõttesse Vexiro. Samal päeval liigutati sellest summast 18 miljonit edasi ettevõttesse Hexanor ning 5 miljonit krooni Romanova firmale BRE, kust see 5 miljonit ka juba samal päeval omakorda edasi Hexanorile kanti.

Päeva lõpuks oli Tolmatsi 25,4 miljonist kroonist kokku 23 miljonit krooni jõudnud Hexanori ehk tema käeulatusest välja viidud. Tolmatsile jäi Siim Seppiku koostatud ja päev varem allkirjastatud investeerimisleping ning nõue praeguseks pankrotistunud NordCorpi vastu. Kuna nõuetel mingit rahalist katet ei olnud, siis läks pankrotti ka Tolmatsi firma Fastest Trade. Samuti läks pankrotti NordCorpi omanikfirma BRE.

Tolmats lootis, et saab oma raha tagasi, sest vendade Seppikute firmal Hexanor läks kinnisvaraturul väga edukalt. Kokku müüdi buumi kõrgajal kinnisvara 200 miljoni krooni eest. Vendade Seppikute suurim tehing oli Tallinnas asuva Ajakirjandusmaja müük.

"Raha jäigi osaühingusse Hexanor," ütleb Tolmats. "Ajakirjandusmaja müügist saadud rahast ei ole investorile midagi tagastatud, kuigi Hexanor oli teadlik raha päritolust ja kohustustest see mujale investeerida," lisab ta.

Sulev Seppik aga selgitab, et Tolmatsile polnudki mingit õigust ei Ajakirjandusmaja müügist ega ka teistest Hexanori tehingutest teenitud tulule, sest Tolmats sõlmis investeerimislepingu firmaga NordCorp, mitte aga Hexanoriga. Seppik tunnistab, et nad teadsid vennaga küll, kelle raha Kesner Hexanorile laenas. Tegemist oli omanikulaenuga ehk Kesneri panusega ühisesse ettevõttesse.

"See, mis hr Kesner ja hr Tolmats omavahel kokku leppisid, on puhtalt nende asi, meisse see ei puutu. Pean väga oluliseks märkida, et OÜ Hexanor on juba 2007. aasta lõpus tagastanud OÜ-le Vexiro kõik laenud, sealhulgas ka 2006. aastal saadud laenud. Mida aga Vexiro rahaga edasi tegi, ei ole meile teada," rõhutab Seppik.

Tolmats ütleb, et tegi investeeringu, tuginedes usaldusele Ain Seppiku kui tuntud poliitiku ja sellest tulenevalt ka tema poegade vastu. "Arvasin, et tuntud avaliku elu tegelase lähisugulastega äri ajamisel on igasugune pettus välistatud," lisab ta.

Ilmar Tolmats on sarnaselt Kristian Kesnerile eelistanud äri ajada suurema avaliku tähelepanuta. Kinnisvarasse investeeritud miljonid teenis Tolmats kütuseäriga. Tema nimi on jooksnud läbi ka kümme aastat tagasi toimunud suurejoonelisest kütusepettuse afäärist, kus ta osales tunnistajana. 2000. aastal pandi Saaremaal toime maksupettus, millega seoses sattusid kohtu alla Jüri Rand, Eduard Beilinson ja veel kaks meest. Lisaks mõisteti neilt riigi kasuks välja 35 miljonit krooni. Tolmatsi kütusefirma Mesinda oli Beilinsoni äripartner.

Neli aastat hiljem tuli Tolmatsil taas puutuda kokku uurijatega. Siis avastas tolliamet Tolmatsi kütusefirmale Semafor Oil kuulunud tanklast 23 000 liitrit liigse väävlisisaldusega kütust ja kahtlustas, et tegemist võib olla kütusepesuga.

Tolmats vaidlustas uurimistulemused ja ütles siis, et taolisi eksimusi kütuse kvaliteediga juhtub ka soliidsetel kütusefirmadel. Semafor Oil tegeleb kütuse hulgimüügiga ka praegu.

2005. aastal otsustas Tolmats asuda tegelema ka kinnisvaraäriga ja ostis endale Tallinnas Kosmose kino lähedale Pärnu maantee ja Süda tänava vahele jääva kinnistu.

2006. aastal ilmunud Äripäeva rikaste TOPis oli Ilmar Tolmatsi poeg Kristjan Tolmats 454. kohal 47,84 miljoni krooniga. Edetabelisse sattus Kristjan seetõttu, et oli ametlikult kütusefirma Maxi Petrol Trade omanik.

Tegelikult kuulus see ettevõte aga Ilmar Tolmatsile. Eelmise aasta lõpus kuulutas kohus välja Maxi Petrol Trade'i pankroti.

Skeemis esinevad lisaks kelmusele ka rahapesu ja kuritegeliku ühenduse tunnused. Investeerimislepinguga kinnistu arendamiseks, mis valmistati ette Siim Seppiku poolt, jõudis vendade Seppikute kontrolli all olevasse Hexanori teiste äriühingute kaudu kannatanult välja petetud raha järgmisel päeval pärast selle maksmist. Nii seda raha kui ka neid õigusi, mis skeemis osalenud äriühingutel raha saanud äriühingute vastu on, on edasiselt muundatud, võõrandatud ja kunstlike mitmekordsete tehingutega kavatsetult moondatud selliselt, et kannatanul sisuliselt ei ole võimalust oma raha tsiviilmenetluses tagasi saada. Vendade Seppikute, Kesneri ja Romanova tegevusel on rahapesu tunnused.

Uus nimi huupi telefoniraamatust Kristian Kesneri eelmine nimi oli Maruah Al-Haq. Räägitakse, et endale eestipärast nime validest võttis ta kätte eestikeelse telefoniraamatu, asetas näpu huupi perenimele ja valitud eesnimesse kirjutas "j" tähe asemel nimme "i".

Kesner on kantud isegi eestikeelsesse Vikipeediasse ning tema kohta kirjutatakse, et ta on usbeki päritolu eesti ärimees, talle on kuulunud kinnisvarafirmad Apametsa Kodu ja Parvati ning kuulub SMS-laenufirma MiniCredit. Viimases ta ametlikult küll omanik ei ole, kuigi osaleb ettevõtte juhtimises.

Just Parvati ja Apametsa Kodu jännijäänud kinnisvaraarendused ja koduta jäänud inimesed olid need, mille tõttu Kesneri nimi 2006. aastal meediasse jõudis. Juba siis harrastas Kesner pööraseid laenuskeeme, jäi võlgu ehitajale, koduostjatele, maakleritele. Kesneri firmasid iseloomustas toona tohutu hulk võetud ja antud tagatiseta laene.

Kesneriga kokku puutunud inimesed räägivad ärimehe pillavast elustiilist ehk Rolex kellast ja Bentley'st. Probleemid kinnisvaraäris pole Kesneri elujärge eriti mõjutanud, kui mitte arvestada seda, et Bentley on asendunud odavama Hummeriga. Kesneri elukaaslane Natalja Romanova sõidab ringi Porschega. Pere elab Viimsis Kasemetsa teel väikeses tupiktänavas. Maja ümbrust jälgivad turvakaamerad. Võõrastele jääb aiavärav suletuks. Ka siis, kui Kesner on kodus. Ajakirjandust kardavad Kesner ja Romanova kui tuld. Äripäeval kulus temast foto saamiseks üle kuu. Oma elukohta on üritanud Kesner ka oma tuttavate eest varjata. Räägitakse, et kui ta kasutas aeg-ajalt autojuhti, siis ei lubanud end sõidutada koduukseni, et autojuht ei saaks teada, kus ta elab.

Kesnerile ja Romanovale kuulus kunagi hulgaliselt kinnisvara, millest nad kriminaaluurimise ajal kiiresti vabanesid. Näiteks nende Viimsis asuv eramu läks 2008. aastal Jarek Jänese nimele. Seejärel aga sai omanikuks MiniCreditiga samale aadressile Viru-Väljak 2 registreeritud firma Upfront. Selle omanik on Prominal Grupp, mille taga on Vitali Jaroševitš.

Kesnerile ja tema elukaaslasele on esitatud kuriteokahtlustus usalduse kuritarvitamise paragrahvi alusel, mis võib süüdimõistmise korral kaasa tuua maksimaalselt kuni viieaastase vangistuse, juriidiliste isikute puhul rahatrahvi. Samuti on paarile määratud elukohast lahkumise keeld.

2008. aasta kevadel ehk pärast seda, kui Ilmar Tolmats taotles Kristian Kesneri ja tema elukaaslase Natalia Romanova suhtes kriminaalasja algatamist, hakkas paar kiiresti neile kuuluvast kinnisvarast vabanema. Kesneril ja Romanoval oli ostetud kokku hulgaliselt kinnisvara, kuid kõik kinnistud on 2008. aastal leidnud uued omanikud, sealhulgas on mitme kinnistu omanikeks Kesneri ja Romanova firmades töötanud inimesed.

Viimsis asuv Hundi tee 7 omanikuks on 2008. aastal saanud Kesneri firma, Apametsa elurajooni arendanud Parvati nõukogu liige Olga Teletskun.

Viimsis Nurme tee 25 asuv elamumaa on 2008. aastal liikunud Romanova firma BRE töötaja Olga Tatarintseva omandisse, 2009. aastal oli see kohtutäituri poolt enampakkumisel.

Tatarintseva nimele on läinud 2008. aastal ka kaks korterit Tallinna vanalinnas, Suur Karja 18 Müürivahe 14/16. Üks korteritest oli 4toaline, 101ruutmeetrine, teine aga 2toaline ja 93ruutmeetrine. Mõlemad olid 2010. aastal kohtutäituri poolt enampakkumisega müügis.

Romanovale kuulus varem ka 81,8ruutmeetrine korter Kadriorus Weizenbergi 20a, mis 2008. aasta mais liikus Katrin Einla kätte, juunis aga sai selle omanikuks Valeri Zahharov.

Katrin Einla nimele on läinud veel varem Kesnerile ja Romanovale kuulunud korter Tallinnas Liivaoja tänav 1. Ligi 91 ruutmeetrine korteri omanikuks sai Einla 2008. aastal, 2010. aastal on uuteks omanikeks Lars Göran Lagerström ja Juha Olavi Jernström.

Romanovale kuulus ka 2,12 hektarit maatulundusmaad Haabneemes Viimsis. 2008. aasta augustis sai selle omanikuks Jarek Jänese, septembris Spikker OÜ (Kadri Niinepuu) ja 2010. aasta aprillis Pakt OÜ, mille omanik on Signe Unt. Unt on Paavel Gammeri ja Hubert Hirve firmale General Baltic Group kuuluva Baltic Hotel Group ja Baltic Group Investments juhatuse liige. Hirve ja Gammerit võib nimetada ka Kesneri ja Romanova äripartneriteks.

Romanovale kuulus ka üle 40 hektari maatulundusmaad Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Ka see maatükk liikus 2008. aastal Jarek Jänese, 2009. aasta septembris aga Andras Kaasiku kätte.

Praeguseks on pankrotihaldurite palgatud audiitorid viimse kui niidiotsani lahti harutanud Kristian Kesneri ja Natalja Romanova firmade rahaasjad ning arvelduskontodel toimunu, kahtlased lepingud ja hüpoteegi seadmised.

Erinevate firmade arveid, algdokumente ja ülekandeid uurinud audiitorite märkused annavad mõista, et tegemist oli suures osas põhjendamatute ja fiktiivsete arvetega, kunstlikult tekitatud nõuetega ning teenuseid, mille alusel Kesneri kontrolli all olevad firmad tegelikult väljamakseid tegid, tõenäoliselt ei osutatud.

"Raha ülekanne oli tehtud eesmärgiga viia vabad vahendid firmast välja", "tehingute tegemisega oli eesmärk jätta vaid mulje nende olemasolust", "tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga", "tehing oli ettevõttele majanduslikult kahjulik", "puuduvad lepingud, arved" kirjutavad audiitorid tehingute iseloomustamiseks ning toovad eraldi välja hulga ebatavalisi tehinguid.

Aastail 2006-2007 on Romanova firma Baltic Real Estate (BRE) kandnud Kesnerile kokku 13,7 miljonit krooni. Sellest summast on Kesner tagasi maksnud vaid 3,6 miljonit krooni.

Romanovale endale on firmast BRE kantud 2005. aasta veebruarist kuni 2007. aasta lõpuni kokku ligi 5,7 miljonit krooni, millest osa laenuna. Romanova on saadud summast tagasi maksnud 1,6 miljonit krooni, millest miljon krooni sularahas.

Audiitor juhib tähelepanu, et mingeid kirjalikke lepinguid selle kohta pole olemas ning kas tehingud olid tõepärased, pole võimalik tõestada. Audiitor ütleb, et tegemist on äriseadustikuga keelatud tehingutega, sest ettevõtte ei või anda osanikule laenu ega ka tagada ettevõtte osanikule antud laenu. Seega on audiitori sõnul laenunõuded tühised ja laenusummade väljamaksed rikuvad nii BRE enda kui ka võlausaldajate huve.

BRE pankrotihaldur Peeter Allikvere on nende tehingute pärast pöördunud politseisse. "On asju, mida pankrotihaldur kontrollida ei saa. Just seetõttu pöördusin palvega politsei poole," ütleb Allikvere. "Kui selgub, et laenude sildi all on riisutud raha, siis loodame, et politsei seda asja uurib ning oma seisukoha võtab," lisab ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing