Swed ei hooli enam turuosa kasvust

Ta rõhutab panga läbipaistvuse olulisust (näiteks stressitestide kaudu) ja seejuures suhtlemist ajakirjandusega. See on ka põhjus, miks Eesti ajakirjanikud Stockholmi kutsuti. Samasugune päevane üritus, kus kohtutakse panga olulisemate üksuste juhtidega, korraldatakse ka Läti ja Leedu ajakirjanikele.

Uus suund - suhtepangandus. Wolfi vahetu ja emotsionaalne kõnelemisviis ei jäta kahtlustki, et ta on südamega oma panga parandamise kallal. Nii käivad Wolf ja Balti panganduse juht Håkan Berg ajakirjanikele välja esmapilgul vägagi üllatava sõnumi - nad ei hooli enam turuosa kasvatamisest. Õigupoolest peavad nad selle all silmas aga seda, et on valmis turuosa kaotama, kui see tuleb aeglasema, aga stabiilsema kasvu arvel. Selle üheks osaks on ka tegevus, mida panga sees nimetatakse suhtepanganduseks - juba valmis toote müümise asemel koostatakse kliendi vajadustest lähtuvad tooted.

Praegu koolitatakse klienditeenindajaid teemal, kuidas õppida klienti paremini tundma. Suurettevõtete jaoks on pank loonud aga uue üksuse, kus iga kliendiga tegeleb eraldi meeskond, kes peab üksuse juhi Stefan Carlssoni sõnul "mõistma ettevõtte ärivaldkonda, sektorit ja turgu sama hästi või pareminigi kui ettevõte ise."

Panga juht Wolf on korduvalt avalikkuse ees esinedes pankadele majanduskriisi tekitamise eest n-ö tuhka pähe raputanud ja nüüdki ütleb ta ajakirjanikele avameelselt, et kui Rootsi pangad suutsid oma 90ndate alguse kriisist kodumaal õppust võtta ja selle kordumise ära hoida, siis ei suudetud oma kogemust kasutada Baltimaades. Aga ta lisab, et laenuvõtjatel tuleks samuti peeglisse vaadata.

Pank püüab gruppi paremini siduda. Wolfi sõnul on Swedbank pärast kriisi püüdnud järjest enam Rootsi peakontorit Balti riikidega integreerida ja soodustada grupisisest info ja töötajate liikumist. Kuigi Stockholmis alaliselt töötavaid eestlasi on mõni üksik, siis osalise ajaga töötajaid ligi 50. Tõsi, rootslasi Balti riikidesse tööle saada on mõnevõrra keerulisem kui vastupidi.

Minu küsimusele, kas grupi integreerimise protsessis parandatakse ka rahvusvaheliselt info liigutamist oma klientide kohta, et pangaklient ei tunneks end välismaale minnes n-ö võõrana kodupangas, tunnistab Wolf, et selles valdkonnas seisavad tõesti arengud alles ees. Ka eraklient peaks saama oma ajaloo teise riiki kaasa võtta ja kogu grupil võiks olla näiteks ühine internetipanga süsteem.

Panga riskijuhi Göran Bronneri sõnul on pank oma riske alates 2008. aasta lõpust märkimisväärselt vähendanud. Praegu on Swedbank üks maailma kapitaliseeritumaid panku. Kapitali adekvaatsuse näitaja Tier 1 on 13,9%, mis peaks ligikaudu sellele tasemele jääma veel vähemalt kaheks aastaks.

Äripäeva ajakirjaniku osalemiskulud Swedbanki kohtumisel kattis Äripäev.

Milline on aga Rootsi poolelt vaadatuna pilt Eestist? Panga juhtide jutust jääb kõlama, et kui kriisi ajal rääkis Rootsi ajakirjandus Baltimaadest kui riskist, laiendades seejuures Läti probleeme kõigile kolmele Balti riigile, siis nüüd on Balti teemad ajakirjandusest peaaegu kadunud. Loomulikult tuleb jutuks ka Eesti eurotsooniga liitumine kui edulugu, kuigi rootslased on veidi üllatunud, et nõudlus investeerimislaenude järele pole veel taastunud.

Wolf märgib ühe Eesti majanduse põhilise riskina inflatsiooni, seejuures eriti seda, et Eesti tööjõud ei ole veel nii efektiivne kui võiks. Tõmmates paralleeli Rootsi immigrantidega, lisab ta, et Eestil on kasutamata venekeelne elanikkond kui ressurss.

Ehk ühe üllatavaima nõuande annavad suurettevõtete ja institutsioonide üksuse juhid Carlsson ja Per Aspergren, kes soovitavad Eesti riigil emiteerida võlakirju. See oleks nende sõnul vajalik kapitaliturgude kasvatamiseks ning rahvusvahelisel tasandil krediidiajaloo ülesehitamiseks.