EL vaatab ümber kaubandussoodustuste süsteemi

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel De Gucht paneb ette 176 riigist koosnev nimekiri üle vaadata ning pea pooled maailma suurimale turule juurdepääsuks soodustariife nautinud riigid nimekirjast välja arvata.

Aeg on edasi läinud ning rida nime poolest arenevaid riike on maailmamajanduses nüüd juba olulisimad kasvuvedurid. Teisalt pole süsteem suutnud tõeliselt vaesuses kannatavaid riike piisavalt tõhusalt aidata – maailma kõige vähem arenenud riikide (nn LDC riigid) osakaal maailmakaubanduses on jätkuvalt vaid 1%.

Ühtlasi on see märk sellest, et nüüd, kus 2001. aastal alanud WTO vabakaubanduskõneluste nn Doha voor on toppama jäänud, eelistavad arenenud riigid kaubanduses soodustingimusi kokku leppida eelkõige kahepoolsete kokkulepe raames.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et 2008. aastal ulatus soodustuste maht selle süsteemi raames 2 miljardile dollarile. Enim kasu lõikasid India, Bangladesh, Tai, Indoneesia, Brasiilia ja Venemaa. Hiina on nimekirjast juba mitmete tariifide osas välja arvatud.

2000. aastast arvates on näiteks Venemaa eksport Euroopa Liitu kasvanud 51,3 miljardilt dollarilt 192,7 miljardile dollarile 2010. aastal. Samas Aafrika väikeriigist Gambiast on eksport Euroopa Liitu sama perioodi jooksul hoopis vähenenud, küündides mullu 23,2 miljonile dollarile.

Muudatuse eesmärk on ELi kaubandusvoliniku sõnul suunata need soodustused eelkõige neile riikidele, mis seda kõige enam vajavad.

Lisaks Venemaale ja Brasiiliale põruks nimekirjast välja ka näiteks Saudi Araabia, Katar ning Argentiina.

Muudatused, mille peavad heaks kiitma liikmesriigid ja Euroopa Parlament, jõustuksid 2014. aastast.

Võimalik on, et nii mõnigi riik sooviks seejärel Euroopa Liiduga sõlmida vabakaubanduslepingu, mis avaks ka nende riikide teenuste turu Euroopa firmadele.

Mitmed analüütikud suhtuvad aga skeptiliselt väljavaatesse, et maailma vaesemad riigid sellest muudatusest eriliselt võidaksid.

„Keegi ei koli tehast Hiinast Ghanasse, kuna tariifid seal veidi madalamad on,“ ütles WSJ-le Euroopa Rahvusvaheliste Poliitikauuringute keskuse direktor Fredrik Erixon.

Nii mõnigi tõlgendab muudatust kui protektsionistlikku meedet ajal, mil majanduskasv mõõnab ning mitmed riigid üle ilma on otsinud võimalusi oma turu kaitseks.