Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroala must lammas

Fredy-Edwin Esse, California, Birjo Must 16. mai 2011, 16:15

Mis on saamas eurotsoonist, kus senine must lammas Kreeka vajab taas uut abilaenude paketti, mille vastu on tekkimas tugevnev opositsioon nii riigis endas kui ka abi andvates riikides.

Esmaspäeval jätkusid kõnelused Kreeka ja niinimetatud „troika“ – Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga eksperdid – vahel. Esialgu loodeti kõnelused lõpetada juba läinud nädala keskel, kuid esile on kerkinud mitmed probleemid, mis võivad viia Kreeka pankrotini, riigi lahkumiseni eurotsoonist või riigi võlgade restruktureerimiseni.

Esialgu on vähemalt niipalju selge, et kui Kreeka soovib kõigest aasta ja loetud nädalad pärast esimest abipaketti uut abilaenu, siis tuleb kohalikul valitsusel vastu võtta ridamisi kokkuhoiu- ja privatiseerimisprogramme, ilma milleta ei ole IMF ega Euroopa Liit valmis abi andma.

Surve alla on sattunud Kreeka valitsus, kellelt oodatakse karmimate tingimustega nõustumist, mis hõlmaks plaani kiirendada riigile täielikult kuuluvate ettevõtete privatiseerimist, nelja-aastast 26 miljardi eurost fiskaalprogrammi ning täiendavalt kärpida riigieelarvet 6 miljardi euro võrra sel aastal.

Lisaks oleks plaanis kärpida pensioni ja avaliku sektori teenistujate kulusid ja lisaks kaasneks plaaniga sadade aegunud riigiasutuste sulgemine või liitmine. Senisest veelgi kiiremad ja põhjalikumad kärped on tekitanud aga tugevama vastureaktsiooni riigis endas.

Just valitsust juhtivate sotsialistide vastuseis ähvardab kõnelused läbi kukutada, sest valitsusparteis endas kõlab üha enam arvamus, et riigi varade müük, mis hõlmaks ka kohalikku elektri- ja gaasimajandust ning turismiga seotud varasid, on vale samm.

Financial Timesile antud intervjuus ründas endine Kreeka arenguminister Vasso Papandreou uut abipaketti, tembeldades selle liiga karmiks. „Muutusi on vaja ja privatiseerimine peaks aset leidma, kuid mitte nii väikese aja jooksul,“ ütles Papandreou. „Me räägime inimestest, mitte numbritest.“

Kuid jutt ei ole mitte ainult kreeklaste vastuseisust laenule. Alles möödunud nädalal surusid Soome ja Saksamaa valitsused läbi Portugalile mõeldud abilaenu ja pole üldsegi enam kindel, kas see teist korda Kreeka puhul võib läbi minna. On ju aasta jooksul juba korra hädast välja aidatud nii Kreeka, Iirimaa kui ka Portugal ja Kreeka uue abi korral pole midagi imestada, kui Põhja-Euroopa maksumaksjad hakkavad küsima, kaua see kõik veel kesta võib.

Teiste eurooplaste rahulolematust võib veelgi suurendada fakt, et Kreeka jätkusuutlikku riigijuhtimisse usub vaid killuke kõigist asjatundjatest. Läinud nädalal Bloombergi uudisteagentuuri korraldatud küsitluses vastas 85% rahvusvahelistest investoritest, et Kreeka võlgade restruktureerimine on möödapääsmatu samm. Sama saatust ennustab enamik investoreid ka Portugalile ja Iirimaale.

„Kõik need riigid muutuvad ühel hetkel maksejõuetuks,“ ütles Schröder Equities portfellihaldur Wilhelm Schröder Bloombergile. „Ma lihtsalt ei näe stsenaariumi, mille korral need riigid pääseksid enda võlamuredest.“

Tegu pole lihtsalt rahulolematute tühikargajatega, vaid neid tendentse ilmestavad väga selgelt numbrid, kuhu ja kuidas raha on liikunud. Eelmisel nädalal tõusis näiteks kindlustamine Kreeka võla vastu 1371 baaspunktini, mis on kõigi aegade rekord ning samal päeval saavutas riigi kaheaastane võlakiri 25,6% tootluse, mis on samuti rekord.

Tugeva hoobi nii Portugali kui Kreeka probleemidest on saanud ka euro, mis oli dollari vastu rallinud juba alates jaanuari algusest, tõustes viimase kahe aasta tipptasemele. Eilse keskpäevase seisuga oli euro odavnenud 1,4098 dollarini, näidates väga järsku kukkumist viimase kahe nädalaga.

Esialgu pole selge, mis saab lühemas plaanis Kreekast või pikemas plaanis eurotsoonist. Kreeka võlgade restruktureerimine on möödapääsmatu samm, sest sedavõrd nõrk majandus ei suuda ilma laenurahata toime tulla ja vaadates investorite poolt nõutud tootlust kreeklaste võla omamiseks, siis on selge, et turul see riik raha laenata ei saa. Selge on ka see, et ülejäänud Euroopa ei jää igavesti kreeklastele odavalt raha laenama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2011, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing