Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teder: riigikogu peaks muutma jälitustoimingust teavitamise korda

Silvia Kruusmaa 17. mai 2011, 11:19

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et seadused ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ja osas, mis võimaldab teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata.

Indrek Teder saatis täna riigikogule ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustikus ja jälitustegevuse seaduses jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla.

Seaduste kohaselt tuleb jälitustoimingust viivitamata teatada isikule, kelle suhtes toiming on tehtud (nt kuriteos kahtlustatav), ning isikule, kelle perekonna- või eraelu on jälitustoiminguga riivatud (nt pealtkuulatava isiku vestluspartner). Prokuröri või jälitusasutuse juhi loal võib jälitustoimingust teatamise edasi lükata muu hulgas kriminaalmenetluse kahjustamise, kuritegevuse soodustamise ja jälitustegevuse kahjustamise ärahoidmiseks. Seega kehtib jälitustoimingust viivitamata teavitamise põhimõte, ning teavitamise edasilükkamise korral tuleb isikut tagantjärele teavitada kohe, kui teavitamist takistavad põhjused ära langevad.

Jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise alused on seaduses sõnastatud viisil, mis eeldavad määratlemata õigusmõistete sisustamist ja hindamist. Näiteks kuritegevuse soodustamise oht jälitustoimingust teatamise edasilükkamise alusena on väga lai. Seega kaasneb seaduses määratlemata aluste andmisega oht aluste liiga laiaks tõlgendamiseks ja meelevaldseks kohaldamiseks, st isiku teavitamise edasilükkamine ei pruugi olla piisavalt põhjendatud.

Õiguskantsleri hinnangul peab kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle olema piisav ja tõhus, et välistada üksikjuhul isiku põhiõiguste kaitsega vastuolus olevad väärtõlgendused ning riigi omavoli. Kuna seadus annab prokuratuurile ja jälitusasutusele õiguse jälitustoimingust teavitamise viivitamatusest kõrvale kalduda, siis peab selline kaalutlusõiguse kasutamine olema kontrollitav isiku poolt vaidlustatuna vaide-, kaebe- ja või kohtumenetluses. Olukorras, kus isik ei ole jälitustoimingutest teadlik, peab jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli tagama tema eest riik. Kui täitevvõimu teostatakse salaja, on omavoli võimalus ilmne ja see võib lõppastmes ohustada demokraatiat tervikuna.

Indrek Teder on seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus ei näe ette tõhusat ja selget sõltumatu järelevalve korda jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle üksikjuhtumil, v.a kui isikut hiljem teavitatakse või ta saab jälitustoimingust muul viisil (juhuslikult) teada.

Reaalse järelevalve seisukohalt on oluline, kas ja kuidas toimub praktikas isiku jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse kontroll. Õiguskantsler tuvastas, et prokuratuuri kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle pärast kriminaalmenetluse lõppu on pisteline; puudub väljakujunenud kohtupraktika jälitustegevusest teavitamiskohustuse täitmise kohta; riigikogu erikomisjon ei ole jälitustoimingust teavitamise ja teavitamise edasilükkamise järelevalvega seni tegelenud; puudub muu sõltumatu kontroll teavitamiskohustuse täitmise ja teavitamise edasilükkamise üle.

Õiguskantsleri seisukoha kujunemisel on oluline ka asjaolu, et seadustes ei ole sõnaselgelt öeldud, et kui jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise alused ei lange aja möödudes ära, kas siis võib jätta isiku varjatud teabekogumisest üldse teavitamata.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole jälitustoimingutest teavitamise üle kontrolli teostamine enne isiku enda poolt kohtusse pöördumise võimalust sõltumatu järelevalvega piisavalt tagatud. Õiguskantsler leiab, et jälitustoimingust teavitamise edasilükkamist võimaldavad sätted ka koosmõjus muude menetlusgarantiidega ei maanda piisavalt riigivõimu omavoli ohtu üksikjuhtudel. Isiku teavitamata jätmise üle peab järelevalvet teostama või teavitamata jätmiseks loa andma sõltumatu organ. Prokuratuuri järelevalve jälitustoimingute seaduslikkuse üle on oluline, kuid see ei ole käsitletav sõltumatu kontrollina. Õiguskantsleri hinnangul on jälitustoimingust teavitamise üle tõhusa kontrollisüsteemi loomiseks seadusandjal erinevad võimalused. Nii saab põhiõigusi intensiivsemalt riivavate jälitustoimingute või pikemaajaliste jälitusmenetluste korral teavitamise edasilükkamise siduda nt kohtult loa küsimise nõudega või näha ette täiendavaid piiranguid selliste jälitustoimingutega saadud andmete töötlemisele.

Kuigi õiguskantsleri menetlus ja käesolev ettepanek keskendusid jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise osadele ja mitte kõikidele alustele, on õiguskantsleri seisukohad suurel määral kohaldatavad ka jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise ülejäänud õiguslikele alustele. Seetõttu on seadusandjal otstarbekas vaadata üle jälitustoimingust teavitamise süsteem tervikuna.

Õiguskantsler alustas menetluse avalduse alusel, milles paluti kontrollida isiku jälitustoimingust teavitamise pikaks ajaks edasilükkamise põhiseaduspärasust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. May 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing