Moody’s: mis tagajärjed oleks Kreeka võla restruktureerimisel?

Ajaleht loeb Moody’se teatest välja järgmist:

Kui Kreeka oma võlad restruktureerib, ei jää selle sammu mõjud vaid Ateenasse. Kinnitage rihmad. Uudissõnad ei aita – ka „reprofileerimise“ vms loeb Moody’s võlakohustuste täitmata jätmiseks. Ja see on halb.

Isegi Saksa täpsusega korraldatud ja kontrollitud restruktureerimise korral toob see turgudele tõenäoliselt kaose. Loomulikult kannatab Kreeka, selles pole kahtlust. Kuid mitte Kreeka üksi – „ka teised raskustes euroala riigid“ – ehk siis Iirimaa ja Portugal. Kreeka pangad, mille bilansis on palju Kreeka riigi võlakirju, on selgelt löögi all. Kuid Moody’se sõnul tuleb ka muu Euroopa usaldusväärsus ümber hinnata. Nende hämarate sõnade taga peitub Euroopa pangandussüsteemi tihe läbipõimumine Euroopa riikide maksevõime probleemidega. Pole ime, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Liit nii hirmul on, nendib WSJ.

Kaose eest hoiatamise järel märgib Moody’s, et Kreeka reitingu langetamine veel vähem väärtuslikuks „rämpsuks“, võib aidata Kreeka uuesti järjele. Ent seda juhul, kui restruktureerimisel kärbitakse järsult ka laenu põhisummat. Ühesõnaga – restruktureerimine ei saa olla „pehme“ ega kosmeetiline ja segadus tuleb ikkagi suur.

Kreeka pankadel on palju Kreeka valitsuse võlakirju – nii võib võla restruktureerimine tähendada pankadele pankrotti, kui neid ei rekapitaliseerita või kui Euroopa Keskpank oma likviidsusabi lõpetab. Kõik see lööb Kreeka eest kapitaliturgude ukse pikaks ajaks kinni, mis tähendab, et pikka aega jääb Kreeka sõltuma IMFi ja ELi abirahadest.

Moody’s hoiatab, et Kreeka võla restruktureerimise järel võivad alaneda ka Portugali ja Iirimaa reitingud. Ütlemata jääb, mis saab Hispaaniast, Itaaliast ja Belgiast, mis on samuti ohus, kuid mitte samas kategoorias Iirimaa, Kreeka ja Portugaliga.

Moody’s nendib, et Kreekale abipaketi andmisest aasta tagasi on maksejõuetuse risk kasvanud, kuna 1)majanduskasv on olnud oodatust aeglasem, 2) võla vähendamine on kulgenud arvatust aeglasemalt 3) ägenevad protestid ja poliitilised pinged säästukava vastu, 4) umbusk turul on süvenenud ja juurdepääs kapitaliturgudele on muutunud järjest raskemaks ning 5) Kreeka abistajate seas valitseb kakofoonia arvamuste osas, mida edasi teha.

On selge, et 2010. aastal abipakett pole tulemust andnud. Punktides 1,2,3 ja 4 toodu liigub jätkuvalt vales suunas. Ja mis puudutab 5. punkti, siis on ilmne, et Euroopal on raske üksmeelele jõuda. Endiselt valitseb suur ebakindlus ja määramatus, nendib WSJ.

Üks on aga selge, et lõhki laenanud riikide probleeme uued laenud üksi ei lahenda.