Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ida-Tallinna Keskhaigla õõnestab õigusriiki

ÄP 27. mai 2011, 00:00

Äripäev kirjutab tänases kaaneloos sellest, et Ida-Tallinna Keskhaigla seaduserikkumisele ei ole hakanud seni peale ühegi riigiasutuse hammas. Vaatamata riigikontrolli ja rahandusministeeriumi märkustele, ei ole haigla korraldanud ega avaldanud mitte ühtegi riigihanget. Selle asemel on riigiga võitlemiseks palgatud sellelt samalt riigilt saadud rahaga tunnustatud advokaadibüroo juristid.

Äripäeva hinnangul on tegu sulaselge seadustele vilistamisega. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) on justkui riik riigis, tegutsedes väljaspool seadust ning keeldudes hankeid korraldamast ja avaldamast. Sarnast üleolekut ja ülbust Eestis kehtivatele reeglitele lähiajaloost ei meenu. Äripäeva arvates heidavad ITK teod alusetult varju ka teistele haiglatele ja laiemalt kogu meditsiinisüsteemile. Kõik teised haiglad korraldavad riigihankeid nagu kord ja kohus.

2010. aasta aprillis avaldas riigikontroll auditi kust selgus, et ITK tegi 2008. aastal oste kokku 450 miljoni krooni eest, kuid ei korraldanud seejuures ühtki riigihanget! ITK oli ostude tegemiseks kehtestanud küll oma korra, kuid see ei lähtunud riigihangete seadusest võimaldades näiteks teha erandeid maksuvõlglastele või viia läbi nn hankeid ühelt pakkujalt.

Salastatuse põhjused ei ole veenvad. ITK ise leiab, et nad ei pea korraldama hankeid, kuna haigla on äriühing, ei tegutse avalikes huvides, vaid avatud konkurentsi tingimustes ja nende ülesanne on teenida kasumit ning nad konkureerivad teiste haiglatega patsientide pärast. Teisisõnu on ITK hinnangul tegu ärisaladusega ning selle avalikustamine kahjustab ettevõte huve. Äripäeva arvates on see otsitud põhjus. Saladuseks ei saa olla informatsioon, millised ettevõtted hangetel osalevad ja kui palju neid oli. Tegu ei ole tundliku informatsiooniga ning valdkonnas tegutsevad ettevõtted omavad vastavat infot ka avalikustamiseta.

Avalikustamise eesmärk on läbipaistvus. Vaid see tagab kontrolli raha õiguspärase kasutamise üle. Avalikustamisel ilmnevatele vigadele või vastuoludele tähelepanu juhtides on võimalik neid tulevikus vältida.

Nii näiteks selgub tänase Äripäeva kaaneloo kõrvalartiklist, et paljud haiglad on mitmele arstile korraga nii tööandjad kui ka äripartnerid - maksavad tohtrile palka ja ostavad ühtlasi tema firmalt meditsiinitarvikuid. Selleteemaline debatt juhib tähelepanu korruptsiooniohule ja sellega omakorda puhastab õhku. Nii on TÜ Kliinikumi selgitusel võimalik huvide konflikti maandatud hankereeglitega. Seevastu ITK käitumine annab alust küsida, mida püüab haigla juhtkond varjata ja kelle heaks ta tegelikult töötab? Patsientide huvide kaitsmine selle hulka kindlasti ei kuulu. Haigla juhid keelduvad olukorda selgitamast või kommentaare andmast. Kui tegu on tehtud, tuleb ka vastutada.

Süsteemi viga. Väide, et haigla ei tegutse avalikkuse huvides, on aga pehmelt öeldes küüniline. Samas on põhjendusel õõvastaval kombel oma iva. Praegu valitseb Eestis tõepoolest olukord, kus haiglad ei ole mitte koostööpartnerid, vaid vihavaenlased. Iga eurosent on arvel ning see tuleb jõuga teiselt ära kiskuda. Valitseb hobbesilik bellum omnium contra omnes - kõikide sõda kõikide vastu. Olukord, kus võitja võtab kõik, ei ole ühiskonnale kasulik. Äripäeva arvates tasub süsteem tõsist korrastamist nii, et haiglate tegevusest oleks kasu meile kõigile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing