Toomla: diskussioon on alati teretulnud

"Arutelu on alati parem kui vaikimine, kuid meie oleme Soomega võrreldes teises olukorras,“ selgitas Toomla. Ta täpsustas, et  Soomes tõusis see probleem päevakorda nende valimiskampaania ajal, kus erakonnad olid kriitilised toetuste suhtes.

"Et Soome parlamendi uues koosseisus läks selle üle arutamiseks, ei ole midagi imelikku. Imelik oleks, kui seda arutelu poleks olnud. Meil vähemalt nende erakondade suhtes, kes on riigikogus esindatud, on nimetatud küsimuses väga suur konsensus. Kuna me ei pea veel maksma ja keegi ei oska öelda, millal see maksmine tuleb, siis erakondadele ja üldse poliitika jaoks ei ole see probleem mõnda aega väga terav. Kuid see on alati olemas," kommenteeris Toomla.

Lõppkokkuvõttes on alati hea näha, mida minisugune liitumine ükskõik millise institutsiooniga maksma läheb, märkis Toomla.  "Meie ilmselge eeslis on see, et meie saame Euroopa Liidus mõnda aega suuremat toetust, kui meie sinna panustame, aga Soomes on risti vastupidi. See on loomulik, kui keskmine Soome valija on aegajalt väga skeptiline, et miks ta peaks maksma, mis me sealt tagasi saame jne. Meil ei ole väga teravat põhjust kogu selle asjale peale karata," märkis Toomla.

Toomla leiab, et Eesti jaoks on abipakettiga liitumine ilmselgelt kasulik. "Ma usun, et kümnekonna aasta pärast, kui Eesti muutub Euroopa Liidu suhtes doonorriigiks ehk hakkab maksma rohkem kui saab, tuleb meil ilmselt midagi sellist nagu Soomes, kus hakatakse väga resoluutselt selgitama, et see kõik on väga halb," sõnas Toomla.

Küsimus on ikkagi selles, et see on laen mitte toetus, mida ei pea tagasi maksma ning seal on erinevad intressid. "Kui keegi on endale kaubelnud madalad intressid, siis see tähendab seda, et riik, kes on panustanud sellesse laenu, on lõppkokkuvõttes saanud veidi vähem tagasi. Kas see on diskuteerimist väärt aga see ei ole kindlasti elu ja surma küsimus, kui suur see intress on," lausus Toomla.

Tänane Äripäev kirjutab sellest, et Soome parlament kiitis eile heaks Portugali abipaketi, millele eelnes terav arutelu sealses parlamendis. Eestis sarnast arutelu, kus liigselt laenu najal elanud riikide abistamise üle tuliselt vaieldaks, näha pole.

Äripäev küsib, kas Eestis oleks vaja diskussiooni, et kasvõi avalikult selgitada seda, millised katsumused meid ees ootavad ja millised kohustused abiga omale võtame? Kas Teie olete piisavalt saanud informatsiooni selle kohta, millal mis pakettiga me liitume ning kui palju meil tuleb sinna raha anda?