Läti presidendilt julge samm

"Inimesed on oligarhidest tüdinenud ja näevad selles väga otsustavat sammu nende vastu," kommenteeris Läti nädalalehe Ir arvamustoimetaja Pauls Raudseps. "Paljud olid üllatunud, et president nii radikaalse sammu astus," möönis Raudseps. "Kuid samas on otsusele palju toetust."

Pöördumises Läti rahvale teatas president Valdis Zatlers, et algatab parlamendi laialisaatmise.

"Kahjuks näib, et uus parlament - ehkki seitse kuud on mööda läinud - tunneb end mugavalt poliitiliste sobingute, valede ja karistamatuse õhkkonnas," ütles Zatlers ja tõdes, et parlamendi 10. koosseis on jätkanud eelkäijate halbu traditsioone. Ametid jagatakse omadele, nii nagu tavaliselt, ning esmajärjekorras kaitstakse mitte riigi, vaid kitsa grupi huve, vahendas presidendi pöördumist Läti uudisteportaal Delfi.

Tavatu sekkumine. Presidendi tavatu sekkumise tingis läinud neljapäeval Läti parlamendis toimunud hääletus, kus saadikud keeldusid endiselt transpordiministrilt ja Läti ühelt rikkaimalt mehelt Andris Šlesersilt saadikupuutumatust ära võtmast. Vaid peaminister Valdis Dombrovskise erakond Ühtsus ning Kodanikeliit hääletasid Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) taotluse poolt.

KNABi soov korraldada Šlesersi elukohas läbiotsmine oli osa 20. mail käivitunud ulatuslikust korruptsioonivastasest aktsioonist, mille käigus on läbi otsitud mitme Ainars Šlesersi, Aivars Lembergsi ja Andris Škelega seotud ettevõtte kontorid. Muu hulgas kahtlustatakse, et airBaltic on väljastanud fiktiivseid arveid, et rahastada Šlesersi valimiskampaaniat.

"Meie käsutuses olevad materjalid annavad alust uskuda, et vastutaval kohal olevad isikud võisid osaleda äriühingute juhtimises ning saada dividende varjatud osaluste eest ettevõtetes," teatas büroo läinud nädalal avaldatud pressiteates. Uurimise all on võimalikud altkäemaksu andmise ja võtmise ning rahapesu juhtumid.

"Nende inimeste vastu algatatud uurimine on tõsine, selle taga on lisaks KNABile ka peaprokurör," ütles Raudseps. "Parlament selgelt takistab uurimist. President reageeris adekvaatselt."

Aitab omavolist. Zatlersi sõnul ei teinud ta otsust kerge südamega. "Mulle oli see raske, kuid ma andsin presidendivande, milles lubasin teha kõik rahva ja riigi heaks," ütles Zatlers, lisades, et tahab teha lõpu olukorrale, kus kitsastele huvigruppidele on kõik lubatud ning raskelt teenitud rikkus kanditakse riigist välja offshore-firmade kontodele.

Läti presidendil pole siiski voli parlamenti otse laiali saata - selleks peab kahe kuu jooksul toimuma rahvahääletus. Raudseps usub, et rahvas hääletab (ilmselt juuli lõpus - toim) parlamendi laialisaatmise poolt. Sellisel juhul toimuksid kahe kuu jooksul uued parlamendivalimised. Kui rahvas hääletab vastu, tuleb lahkuda presidendil.

Eile teatas presidendi nõunik õigusküsimustes Inese Libinja-Egner, et 2. juunile kavandatud presidendivalimised saaksid põhimõtteliselt toimuda, kuna parlamendi volitused on kuni rahvahääletuseni alles. Presidendi äravalimine on vajalik ka selleks, et riigis ei tekiks võimuvaakumit, kui rahvas tõesti parlamendi laiali saadab. Zatlersi vastaskandidaat on roheliste ja talurahva liitu kuuluv Andris Berzinš, endine Unibanka juht.

Mis aga tagaks, et võimalikus uues parlamendis taas n-ö oligarhide parteid võimust ei võta?

"Kui uute valimiste põhiteemaks saab korruptsioon, on inimestel raskem hääletada selle poolt," ütles Raudseps. "Aga kindlasti pole tegemist riskivaba sammuga," lisas ta.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis avaldas muret, et uued poliitilised pinged võivad varjutada Läti naasmist rahvusvahelistele kapitaliturgudele, tõsta Läti jaoks laenuraha hinda ja raskendada rahvusvahelise abiprogrammi täitmist.

Peaminister rõhutas, et poliitilistest pingetest hoolimata on oluline jätkata riigi majanduse stabiliseerimist.

Läti nädalalehe Ir arvamustoimetaja Pauls Raudseps arvab, et poliitilised pinged ei tähenda majandusele tingimata uusi probleeme. Selle aasta eelarve on vastu võetud ning plaanitava võlakirjaemissiooniga ei ole Lätil kiiret. "Läti võib oodata, kui turud kõhklevad," ütles Raudseps. "Kui valimised on sügisel, pole probleemi."

Alles läinud nädalal andis IMF positiivse hinnangu sellele, kuidas Läti on täitnud 2008. aastal saadud abipaketi tingimusi, ning teatas, et vajadusel võib Läti abiprogrammist saada veel 171 miljonit dollarit.

Läti loodab aga ilma hakkama saada, lõpetades abilaenud viimase 100 miljoni euro suuruse laenuga Maailmapangalt. 7,5 miljardi euro suurusest paketist on Läti reaalselt kasutanud 4,4 miljardit eurot.