Maanteed on hõivanud teeremondimasinad

2011. aasta eelarves on maanteeameti andmetel teederemondiks ette nähtud 250,5 miljonit eurot, millest välisabi on 83,5 miljonit, investeeringud riigieelarvest 109,1 miljonit ning tegevuskulud 57,9 miljonit eurot.

Maanteeameti statistika põhjal on teede olukord paaril viimasel aastal jäänud stabiilseks. Põhimaanteedel on suudetud suur osa probleemsetest lõikudest renoveerida ning edaspidi plaanitakse põhimaanteede rekonstrueerimisel hoida üldist rahuldavat taset.

"Seda on võimaldanud riigipoolsed investeeringud ja Euroopa Liidu tõukefondide toetused," kommenteeris Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg, kes vastutab rajatiste valdkonna eest.

Kehvas seisus tugi- ja kõrvalmaanteed. Remonttööde sagedusega on maanteeameti andmetel suudetud teede kulumist ennetada ja nii võib riigi põhimaanteede seisukorda praegu üsna heaks lugeda.

"Rahule ei saa jääda tugi- ja kõrvalmaanteedega, mille teekatete keskmine vanus ületab 20 aastat ja tugimaanteede puhul isegi 25 aastat," lausus maanteeameti suhtekorraldusosakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.

"Seniste remondivõimaluste juures ei ole õnnestunud seda vanust märkimisväärselt vähendada," lisas ta.

Suuroru sõnul on aga põhiteedel välja ehitatud olulises mahus esimese klassi maantee nõuetele vastavaid teelõike koos moodsate ja ohutute liiklussõlmedega.

"Näitena võib tuua Vaida-Aruvalla teelõigu ja Mäo liiklussõlme," täpsustas ta. "Samuti on paljud lõigud veel ehitusjärgus."

Fookuses suurprojektid. Riigimaanteedel ei ole maanteeameti andmetel viimastel aastatel märkimisväärseid muutusi toimunud.

Prioriteet on olnud välisvahenditega realiseeritavad suurprojektid, mis valmimise järel parandavad oluliselt ühe konkreetse piirkonna teede olukorda, kuid ei muuda maanteeameti hallatava teedevõrgu keskmist seisundit. Maanteeameti haldusalas on 16 500 km teid.

Sel aastal on jäänud liiklussagedus Eesti riigimaanteedel võrreldes eelmise aastaga üldjoontes samaks.

74 püsiloenduspunkti andmete põhjal on liiklussagedus mullusega võrreldes kasvanud 1% võrra põhimaanteedel ja vähenenud 0,9% võrra tugimaanteedel. Suurim liiklussageduse kasv (10,8%) oli Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Iklas ja suurim langus (11,4%) Jägala-Kärevete maanteel Jägalas.

"Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel jätkub teist aastat järjest autorongide osakaalu suurenemine koguliikluses. See viitab transiidi kasvule ning majanduse elavnemisele," sõnas maanteeameti hooldeosakonna peaspetsialist Tõnu Asandi.

Liiklusintensiivsus taastub. Kuigi liiklusintensiivsus on viimasel kolmel aastal seoses majanduslangusega veidi vähenenud, taastub see Suuroru sõnul arvatavasti paari-kolme aasta jooksul.

"Seega vajavad teed lähtuvalt liikluskoormuse kasvust ja meie kliimast tingitud loomulikust kulumisest järjepidevat taastamist. Teedesse tehtavate investeeringute vähendamine võib kaasa tuua nende märkimisväärse suurenemise tulevikus," selgitas Suurorg.

Hinnangud teede vastupidavuse kohta on vastandlikud. Suuroru sõnul kasutatakse järjest rohkem kalleid ja kvaliteetseid materjale.

"Murelikuks teeb asjaolu, et ilma põhjaliku analüüsita sunnitakse kasutama ebamõistlikult kalleid imporditavaid materjale," kommenteeris Suurorg. "Palju rohkem võiks uurida, kuidas moodsate ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate ning projektlahenduste abil kohalikke materjale laialdasemalt kasutada saaks. See võimaldaks säästetud raha eest renoveerida nii mõnegi kehvas seisukorras teelõigu, milleks kehtivas teehoiukavas vahendid puuduvad."

Suuroru kinnitusel aitab riigimaanteede teehoiukava aastateks 2010-2013 suure tõenäosusega teede praegust kvaliteeti hoida. "Kuid Eesti teedevõrgu olukord saab paraneda vaid investeeringute mahu suurendamise kaudu," nentis ta.

Vastakad arvamused. Vastupidisel arvamusel on Raplamaal kohalikele omavalitsustele kuuluvaid teid hooldava ja remontiva Remfakt OÜ juhataja Valdur Akker, kelle sõnul ei ole teekatete vastupidavuse paranemist märgata olnud. "Ehitused, mis on silma jäänud, on üritatud võimalikult odavalt ära teha," tõdes ta.

Akkeri sõnul ei saa Rapla maakonna teede kohta võrreldes naabermaakondadega midagi halba öelda. "Nii teede kvaliteeti kui ka talvist hooldust arvesse võttes tundub naabermaakondades olukord tagasihoidlikum olevat."

Rahanappuse tõttu ei ole sel aastal Raplamaal teedeehitusi ette nähtud.