Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soojustusvead maksavad kätte

Tõnu Pilvik 06. juuni 2011, 00:00

Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine. Levinud vead, mida hoonete soojustamisel ja lisasoojustamisel tehakse, on nii tuuletõkkeplaadi ebakorrektne paigaldus kui ka ebapiisava tuulutusvahe jätmine. Tulemuseks on hallitavad seinanurgad ja jätkuvalt jahe tuba.

Seinu tuleks üldjuhul soojustada väljast ehk külmalt poolt. Seinte seestpoolt soojustamisega peaks olema ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on -20 oC ja ruumis +20 oC, on kusagil välisseinas koht, kus temperatuur püsib 0 oC juures.

Kui väljastpoolt soojustamise korral on nullkraadine punkt üsna seina välispinna lähedal, siis seestpoolt soojustades nihutame selle seina sisepinnale lähemale.

Teame, et veeaur liigub soojusega samas suunas ehk seest väljapoole. Kui nullkraadine punkt on seina sees, tekib reaalne oht, et niiskus kondenseerub sinna ja seina konstruktsioonid märguvad. See põhjustab hallitust ja kõdunemist.

Kõige suurem on hallituse tekkimise oht hoone nurkades. Et selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel ära hoida, tuleb seina sisepinnale viimistluse (kipsplaadi vms) alla paigaldada aurutõke, milleks sobib näiteks polüetüleenkile.

Enim eksitakse tuuletõkkega. Üks peamisi vigu, mis maja soojustades tehakse, on tuuletõkke ärajätmine või selle ebakorrektne paigaldamine.

Tuuletõke peab olema paigaldatud nii, et kõik vertikaal- ja horisontaalvuugid oleksid õhutihedad.

Näiteks haamriga tuuletõkkesse löödud auk viib rivist välja umbes ühe ruutmeetri 100 mm paksust soojustust. Eksima kiputakse ka fassaadi ja tuuletõkkeplaadi vahele tuulutusvahe tegemisel - see jäetakse kas liiga väike või päris olematu.

Tuulutusvahe on mõeldud selleks, et liigne veeaur saaks seinakonstruktsioonist välja kuivada. Õhuvahe peaks olema umbes 25 mm laiune ning ülevalt ja alt avatud selliselt, et välisõhk saaks seal vabalt liikuda.

Kahjuks tuleb ette ka aurutõkkekile valesti kasutamist. On esinenud juhtumeid, kus aurutõkkekile on pandud tuuletõkke asemel hoone välisküljele. Sellise lahenduse puhul jääb kõik hoonest eralduv niiskus kile alla ja põhjustab konstruktsioonide kiiret lagunemist.

Oluline on teada, et välisseinas oleva tuuletõkkeplaadi auru läbilaskvus peab olema kordades suurem kui siseseina aurutõkkekilel.

Vanade hoonete renoveerimisel ja uute ehitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata tuleohutuse tagamisele.

Siinkohal vajab meenutamist, et tulekaitsevilladeks võib kasutada vaid neid kivivillatooteid, mille tihedus on vähemalt 100 kg/m3.

Hea võimalus on maja või korter soojustada kivivillaplaatidega, millega on üpris lihtne ümber käia, kuna nad on juba tehases nii metall- kui ka puitkarkassi standardmõõte arvestades mõõtu lõigatud.

Korralikud kivivillast isolatsiooniplaadid on piisavalt jäigad, et täita kõik seinte ebatasasused ning säilitada oma maht ja kuju ka aastate möödudes. Peale heade soojustehniliste näitajate on kivivill suurepäraste heli isoleerivate omadustega.

Ka tulepüsivuse seisukohast on kivivillast soojustusmaterjalid hoonete soojustamisel hea valik, sest kivivill on mineraalvilladest tulekindlaim.

Eluruumide ebapiisav soojapidavus tingib sageli lisaküttekehade kasutuselevõtu, mis suurendab energiatarbimist.

Kulutused hoone soojapidavuse parandamiseks tasuvad ennast ära suhteliselt lühikese ajaga. Vanadel hoonetel on soojusjuhtivuse tegur ligi viis korda suurem tänapäevastest hoonetest, aastaks 2020, kui kehtestatakse uued normid uutele hoonetele, suureneb vahe veelgi.

Kui oleme hoone seinad nõuete järgi soojustanud, kaob välisseina kaudu kolm korda vähem soojust. Seega võiksime küttele tunduvalt vähem raha kulutada. Kokkuhoid on märgatav lausa kuude, mitte ainult aastate arvestuses.

Küttekulu säästmiseks tuleb hoonete välispiirded (seinad, laed ja põrandad) viia vastavusse tänapäeva nõuetega. See tähendab sageli lisasoojustuse paigaldamist ning akende ja uste tihendamist või väljavahetamist.

Uued nõuded tulekul. Euroopa Liidu hoonete energiasäästu direktiivi (EPBD 2010/31/EL) ümberhindamisega 2010. aastal seati hoonetele ranged nõuded.

Nii näiteks peavad kõik ehitatavad ühiskondlikud hooned aastast 2018 vastama nn ZEB- (narly net zero energy building) nõuetele, mille järgi tuleb ehitada nullilähedase energiatarbega hooneid.

Aastast 2020 aga peavad kõik ehitised nimetatud nõuetele vastama. Tundub, et see aeg on veel kaugel, kuid arvestades hoone loomise protsessi - projekteerimine, kooskõlastamised, ehitamine - on kuus või seitse aastat suhteliselt lühike aeg.

Kulukas vigade parandus. Praeguse seisuga ei ole Eesti riik reegleid ja juhiseid veel kehtestanud, kuid ehitajad ja hoonete tellijad võiksid varakult ZEB-nõuetega arvestada, sest ehitamine on üsna kallis protsess ja hoone ringitegemine on veelgi kallim. Kui korraliku hoone elukaareks võib pidada vähemalt 50 aastat, on hoonete energiatõhususega arvestamine igati aktuaalne teema juba praegu.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing