Kreeka kreeditorid koormat vedama

Millisel moel ja kui suures ulatuses, selle üle kõnelused alles jätkuvad.

Oluline on leida lahendus, mis oleks n-ö rangelt vabatahtlik - panku, pensionifonde ja teisi Kreeka võlakirjade investoreid otseselt survestamata veenda neid Kreeka rahastamist jätkama, ilma et reitinguagentuurid või Euroopa Keskpank tõlgendaks seda Kreeka võlgade restruktureerimisena. Ehk suuremal või vähemal moel riigi pankrotina, mis võiks euroalal vallandada laastava ahelreaktsiooni.

Uus abipakett Kreekale sisaldab kokkulepet erasektoriga vabatahtlikkuse alusel, ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker läinud reedel pärast kohtumist Kreeka peaminister George Papandreouga.

Eelnevalt oli troika - ehk ELi, IMFi ja Euroopa Keskpanga - inspektorid teada andnud, et maikuust väldanud Kreeka audit lõppes positiivse tulemusega, mis võimaldab Kreekale mullu antud abilaenust järgmised 12 miljardit eurot juulis välja maksta.

Kreeka jagab lubadusi. Kreeka andis omalt poolt taas täiendavaid lubadusi teha kõik, mis nõutakse, ehkki maksukogumised on plaanist maas ning erastamisest pole laekunud veel sentigi. Muu hulgas lubab Kreeka oluliselt vähendada avaliku sektori töötajate arvu, tõsta makse ning aktsepteerida välisekspertide abi maksukogumise parandamisel.

Pall on seega jälle Kreeka abistajate väravas, eeldusel, et järjest tõrksam Kreeka parlament uued säästumeetmed sel nädalal kinnitab.

Eelkõige Saksamaa ja veel mõned riigid on nõudnud, et Kreeka abistamisel osaleksid ka investorid, kes Kreekale raha laenasid. Ettepanek on investoreid n-ö pehmelt survestada, et nad peatselt maksmisele tulevad Kreeka riigi võlakirjad pikema maksetähtajaga võlakirjade vastu vahetaks. Kõneldud on maksetähtaja edasilükkamisest kuni seitsme aasta võrra.

Siin on oluline kokkuleppele jõuda Euroopa Keskpangaga, mis on panganduskriisi kartes ägedalt Kreeka võlakirjade restruktureerimise vastu. Küll aga võib keskpank nõustuda n-ö džentelmenide kokkuleppega, kus pangad lubavad, et ostavad praeguste võlakirjade maksetähtaja saabumise järel uuesti juba pikema tähtajaga Kreeka riigi võlakirju.

Investoritega võib õnnestuda kokku leppida. Sarnast lahendust, nn Viini kokkulepet, kasutati 2009. aastal, vältimaks välispankade kapitali pagemist Kesk- ja Ida-Euroopast.

Barclays Capitali hinnangul on kaks kolmandikku Kreeka riigi võlakirjadest umbes 30 investori käes. See tähendab, et investoreid on piisavalt vähe ja kokkulepe võib õnnestuda.

Näiteks on Societe Generale'i tegevjuht Frederic Oudea ajalehele Wall Street Journal öelnud, et pank ei kavatse Kreekast pageda, vaid osaleda mis tahes lahenduses. Kreeka võlakirjadesse on Prantsusmaa suuruselt teine pank investeerinud 2,7 miljardit eurot.

Hinnanguliselt vähendaks kokkulepe Kreeka laenuandjatega täiendava abi vajadust lähemal kahel aastal 30 miljardi euro võrra, mis jätaks ELi ja IMFi rahastada 30-35 miljardit. Kreeka võlakoormat see ei kergendaks.

Investorite kaasamist ja uut abipaketti Kreekale arutavad euroala rahandusministrid 20. juunil ning sama nädala Euroopa Ülemkogul ka ELi valitsusjuhid.