Swedbank ootas aeglasemat hinnakasvu

"Paraku, nagu selgub avaldatud andmetest, kasvasid eelkõige just toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad (aastases võrdluses 12,2% - kiireimat kasvu nägime kartuli, kohvi ja suhkru hindades). Kuna aga toidukaubad, eluase ning transport moodustavad ligikaudu poole kogu pere eelarve kulutustes (tarbijakorvis), siis mõjutavad tarbijahinnaindeksit enim just need hinnamuutused," kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut tänast tarbijahindade numbrit.

Toiduainete hinnad on suurel määral mõjutatud hinnamuutustest maailmaturul ning seetõttu usume, et lähitulevikus hinnakasv pidurdub – seda näitavad ka arengud maailmas, märkis Paabut. Samas piima ja –toodete hinnakasvu taga on lisaks maailmas toimuvale ka nõudluspoolsed tegurid. Ehk teisiti öeldes, kasvav nõudlus Venemaal koos sealse valmidusega kõrgemat hinda maksta kipub ka koduturul hindu kergitama. "Kiire nõudluse kasv Venemaal aga on suuresti seotud sealse toodangu kesisusega ning kui Venemaa suudab taas oma nõudlust katta, peaks ka hinnasurve järgi andma. Suve edenedes peaks põllumajanduse toodangu kasv köögi- ja teravilja hinnasurveid samuti leevendama," selgitas analüütik.

Lisaks toiduainetele mõjutab hinnakasvu ka kerkiv energiahind (soojusenergia kasv oli mais 2% ning lähitulevikus on oodata elektrienergia hinna kasvu). Energiahinnakasv kipub aga sageli üle kanduma ka teistesse hindadesse, mistõttu võib juhtuda, et hinnakasvu pidurdumine ei ole väga ulatuslik. Samas mõjutab hinnakasvu ka eelmise aasta kõrgem võrdlusbaas – hinnakasv kiirenes juba eelmise aasta septembris – mistõttu aastane inflatsioon aasta teisel poolel peaks olema pisut madalam.

Mais kallines oluliselt ka söömine väljaspool kodu ning majutus, mis osaliselt on ilmselt seotud kasvanud turistide sissevooluga, kus kasvanud nõudlus võimaldab majutus- ja toitlustusettevõtetel hindu tõsta. Oma rolli mängib siin ka Tallinna nimetamine Euroopa Kultuuripealinnaks, lisas Paabut.