Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas arendada vineeri?

Ain Alvela 15. juuni 2011, 00:00

Ent UPM-Kymmene Otepää vineeritehas tõestab oma viimastel aastatel tehtud investeeringute tulemustega, et hea tahtmise korral on kõik võimalik ning vineeri kui sellist on võimalik täiustada küll, kusjuures lausa mitmel moel.

Vineer, mis tavaliselt viib kohe mõtted mööblitööstusele, on väga tänuväärne materjal ning seda kasutatakse väga laialdaselt, teinekord tõepoolest lausa üllatavates kohtades. Näiteks tugevat survet taluma pidavates betoonivalu raketistes, hobuste vedamiseks mõeldud furgoonide põrandate tegemisel ja laevaehituses.

Kuigi vineeri tootmine on UPM kontserni tegelikult suhteliselt teisejärguline tegevusala, moodustades vaid 4% Soome puidutööstushiiu kõigist ärivaldkondadest. Kontserni mullune käive ületas kümne miljardi euro piiri, mis ületab Eesti riigieelarve umbes kahekordselt. Kontserni vineeritootmise aastakäive oli 306 miljonit eurot, praegu on töös kümme tehast Eestis, Soomes ja Venemaal.

2003. aastast kuulub Otepää vineeritehas täielikult UPMile, aga veel enne seda, kui tuli otsustada, kuhu säärane tehas üldse rajada, sai määravaks tõsiasi, et just Eesti lõunapoolsetel aladel on suured kaseareaalid, lisaks on lähedal ka Põhja-Läti, kust praeguseni samuti mõningal määral kasepakku imporditakse.

See, et vineeri ja spooni tootev tehas asub just piltlikult öeldes koduukse all, on kasulik ka Eestimaa metsaomanikele, sest kui õnnestub varuda koorem korralikku spoonipakku, on see praeguste hindade juures üldse kõige kallim sortiment, mida meie metsadest saada - tihumeetri hinnad küünivad juba 200 euro kanti. Vineeripalgiks kõlbab siiski ka madalama kvaliteediga palk. Eesti kohalik tööstus on esindatud laia valiku tootjatega ning metsaomaniku jaoks on see positiivne. Konkurents tagab parema hinna ning igale sortimendile on ostja.

Kadudeta tootmine. Ühest küljest muudabki sellise puidu kalliks see, et ühest puistust ei ole kuigi palju vajalikus mõõdus ja nõutava kvaliteediga kasepalki võtta, need tuleb sageli pika maa tagant kokku vedada, et üks korralik rekkakoorem välja tuleks.

Tegelikult ei lähe kord juba tehase hoovile toodud palkidest õigupoolest midagi kaduma, isegi saepuru ja koorejäätmed, mis tsehhidest kokku pühitakse, osatakse maha müüa. Selle kinnituseks sai UPM-Kymmene Otepää vineeritehas mullu aasta parima jäätmekäitleja tiitli, mille taga oli jäätmekäitluse areng ettevõttes - jäätmete sorteerimine ja kogumine ja prügimäele antavate jäätmete mahu vähendamine.

ASi UPM-Kymmene Otepää juhataja Ando Jukk jutustas, et kui otsiti vineeritehasele sobilikke hooneid, tulid kõne alla kaks - Võhma endise lihakombinaadi kompleks ning Otepää autoremonditehase hooned. Neid mõlemaid ühendas see, et nii üks kui teine olid pankrotistunud ning mõlemad paiknesid soodsas asukohas. Otsus langes Otepää kasuks.

"See on Otepää õnn, et selline tehas siia rajati," ütleb Ando Jukk. "Inimesed saavad tööd, maksud laekuvad."

Libisemist takistav ja kergesti puhastatav. Praegu toodetakse UPM-Kymmene Otepää tehases vineeri kõige erinevamatele kasutajatele. Tootevalikus on heliisolatsioonivineer, mille sisse on pressitud spetsiaalne müra peatav kummikiht. Tegemist on patenteeritud tootega, mida kasutatakse näiteks busside ja rongide seinte valmistamiseks, hoonete siseviimistluses jne.

Veel valmistatakse libisemist takistava ja kulumiskindla kattega, aga hästi puhastatavat vineeri, mida saab kasutada näiteks loomaveokite põrandate valmistamisel. Ja siis on tugevad betooniraketiste valmistamiseks sobivad vineeritüübid. Ning külmakindlad, isegi üle saja miinuskraadi taluvad vineeriliigid, mida saab kasutada näiteks kohtades, kus isegi teras hapraks muutub. Kasevineer aga peab vastu.

Sellise, universaalsuse poole pürgiva materjali järele on maailmas suur nõudlus - Otepää tehas huugab neljas vahetuses seitse päeva nädalas, 95% toodangust läheb Eestist välja.

Iseenesest on vineeri tootmine oma põhiolemuselt muidugi traditsiooniline ja üsna standardne - laost võetud palki leotatakse umbes poolteist ööpäeva soojas vees, siis see kooritakse, järgatakse vajalikku mõõtu ja kuivatatakse. Seejärel tehakse valik, millised palgid lähevad nn väärisspooni treimiseks, millised mitte nii kõrgeid kvaliteedinõudeid vajavate toodete valmistamiseks.

Edasi toimub spooni treimine, ladumine, pressimine, formaatsaagimine ja lihvimine, siis uuesti pressimine, spooni nn õmblemine, paikamine, vineeri sorteerimine ning valmistoodangu pakendamine.

Kuigi üldiselt arvatakse, et vineeri tootmisel on kaod võrdlemisi suured, siis Jukk kinnitab vastupidist, öeldes, et tegelikult on kõige suurem kadu see, mis tekib puidu kuivamisel, kõik muud erinevate tootmisprotsesside käigus tekkivad materjalid leiavad ikka mingisuguse kasutuse.

Vineer liidetakse plastiga. Kui tulla tagasi tootearenduse juurde, siis sai juba märgitud, et spooni treitakse juba üle saja aasta ikka ühtemoodi, kuid muutunud on sellisel moel töödeldud puidu kasutusalad.

Õigupoolest - neid kasutusalasid, kus vineer osutub parimaks võimalikuks materjaliks, tuleb järjest juurde.

Ajavahemikus suvi 2009 kuni jaanuar 2010 käivitas UPM-Kymmene Otepää tehases kaks uut pealistusliini, mis võimaldas suurendada vääristatud vineeri osa tootmises.

Juki sõnul on vineeril tegelikult vaid üks halb omadus - teadupärast imab puit, ükskõik siis milline - niiskust. Et seda takistada, tuleb vineer katta mingi pinnakattematerjaliga. Nüüd on välja töötatud tehnoloogia, mis seisneb vineeri katmises plastikkilega, mis omakorda võimaldab vineeri niiskusele vastupidavaks muuta.

Eesti pea sajandi pikkune vineerisaaga tõstis siinse tööstuse maailma tippu ja langes koos punavõimuga kaosesse.

Tavalisest puiduga tegelevast perefirmast sirgus poole sajandiga maailma vineerigigant, mis hõlmas peale tsaaride Venemaa impeeriumi Lääne-Euroopa, Kaug-Ida, ka Ameerika Ühendriigid.

Lähedaselt Euroopa üldise arenguga kujunes 19. sajand tsaaririigi vitriinaknalikes lääneprovintsides üsna edukaks. Saavutusi aitas raamistada juba Peetri ajast kohalikule kultuurile suuresti õnnistuseks olnud Balti erikord. Erinevalt muust mahajäänud Vene riigist suutsid Balti kubermangud tänu baltisakslatele toetuvale läänelikule kirikule ning kultuurile suhelda muu maailmaga sootuks enam, tuua sealt sisse uuendusi ka tootmise vallas. Olid ju needsamad baltisakslased tooni andvad ju ka Peterburi õukonnas ja ministriametites.

Paralleelselt andis siinsele majandusruumile tugeva tõuke 1870ndatel ja 80ndatel kiirelt välja arendatud raudteevõrk.

Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve pärandatud toona üsna tavalisest kaubandusettevõttest. Ettevõtmise juured ulatuvad 1742. aastasse, kui Breslaust (nüüd Wroclav) Eestimaa kubermangu pealinna Tallinnasse firma toonud Georg Christian Luther hakkas lina ja soola, hiljem ka puiduga kauplema. Puidu kõrval haarasid aastatega kaupade hulgas aina suurema osatähtsuse ka muud ehitusmaterjalid. Kohalikuks kuumaks kaubaks kujunesid näiteks Soomest toodud toona uudsed katusesindlid, mida hiljem hakati koguni ise kohapeal välja lõikama.

Samas oli ju firma enda otsene konkurent - Rotermanni kaubahoov - siinsamas Tallinnas. Viimane paiknes ju siis kõrvuti Lutheri firmaga sadamaalal. Teisalt vahest Lutherite õnneks keskendus konkurent hiljem aina enam jahu ja teraviljasaaduste tootmisele.

Firma toonane omanik Alexander Martin Luther lasi 1876. aastal, uut võimalust haistes, uue saeveski ehitada. See omakorda aga andis suuna ettevõtmisele aastakümneteks. Edasi lisandusid aina peenemad puidutöötlemismasinad - jämedakoelisest ehitusmaterjalide vahendajast ja puidu töötlejast oli saamas nüüd mööblitootja. Järjest jõukamaks paisuv firma ise sai nüüd tuntuks just omaniku nimekuju järgi.

Aasta hiljem saigi firma kümnenditeks endale nime Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther.

UPM-Kymmene Otepää vineeritehase puhul on tegemist ettevõttega kes on panustanud ja panustab tootearendusse ning eelkõige nende toodete tootmise efektiivsusesse. Õigem oleks öelda, et see on ettevõte, kes panustab kliendile sobivate lahenduste leidmissele koos teenindava poolega ning suudab seda teha ratsionaalselt. Seega ei müüda mitte lihtsalt tooteid, vaid terviklahendusi.

Otepää vineeritehas erineb peamiselt mahuefektiivsusele orienteeritud ettevõtetest selle poolest, et toodetakse ja müüakse ka kitsamatesse turusegmentidesse. Need segmendid vajavad pisut erinevaid lahendusi ning toodetel on elemente, mis teevad selle vajalikuks just selles segmendis. Selliste lahenduste tootmine pole lihtne, vaid nõuab kõvasti nuputamist kuidas seda teha nii, et säiliks efektiivsus ning materjalikaod minimiseeruksid. Seda on Otepää Vineeritehas suutnud hästi teha.

Mida veel UPM- Kymmene vineeritehases oluliseks peetakse, on mulle teadaolevalt tugev tootmispersonali kaasamine tootmise ja tehnoloogialahenduste väljatöötamisel, et kõik tehtavad tehnoloogiaarendused oleks praktiliselt hästi toimivad ning orienteeritud maksimaalsele efektiivsusele.

See on võimaldanud investeerida kohe õigesse vajalikku tehnoloogiasse ning järjestada tootmine parimal võimalikul moel. Kui esialgu panustati valdavalt tehnoloogiaarendusse ning saavutati sellega head efektiivsusnäitajad, siis üha enam on hakatud panustama ka tootearendusse ja puidule täiendava lisandväärtuse loomisesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing