Sotsid võlakriisist: Eesti alahindab riske, kuid valikut ei ole

Oluline on teadvustada, et Kreeka arengud kätkevad endas olulist riski Eestis jaoks. Ei saa positiivselt hinnata rahandusministeeriumi kevadprognoosi koos riigieelarve strateegiaga, mis pühendavad Euroopa võlakriisile kui majandusriskile napi veerand lehekülge. Kui riskistsenaariumi järgi kasvab Eesti majandus järgmiste aastate jooksul mitte neli vaid kolm protsenti, on tegu väliskeskkonnariskide selge alahindamisega. Pole välistatud, et mõne riigi poliitilisest ja majanduslikust võimekusest ei piisa probleemide lahendamiseks.

Võlakriisis vaevlevate Euroopa riikide toetamisega seoses on Eestis kasutatud peamiselt kahte argumenti. Esiteks, et arvestatavat Euroopa Liidu tagastamatut abi nautinud Eestil on ebamoraalne vaidlustada tagastatava toetuse andmist. Liiatigi on viimane seotud garantiide ja nõudmiseni kapitaliga. Teiseks, mõjutab euroala stabiilsus paratamatult kõiki ühisraha kasutajaid, mis väljendub nii piirkonna usaldusväärsuses investoritele kui ka euro vahetuskursis ning Euribori ehk laenuintresside suuruses.

Vähem räägitakse aga kolmandast põhjusest. Ei ole saladus, et Saksa pangad on headel aegadel arvestatavalt panustanud tõsises hädas olevasse Kreekasse. Kui hinnanguliselt on prantslaste krediidiasutuste osakaal Kreeka majanduses suurim, on ennekõike Saksamaa panustanud avaliku sektorisse, kus riskid on suuremad. See on umbes 23 miljardit dollarit ehk pool kogu Kreeka avaliku sektori võlakirjadest.

Mainitud mure on solidaarsuse kõrval põhjuseks, miks Saksamaa toetab finantssüste ning riigigarantiisid. Kreeka maksejõuetus avaldaks olulist mõju laenuusaldajast pankadele ning Saksamaa ettevõtete ekspordivõimekusele ja sisetarbimisele, mis meidki  puudutab.

Saksamaa on Eesti ekspordipartnerite pingereas alles seitsmendal kohal, kuid ta on peamine Rootsi kaupade sihtturg. Rootsi on omakorda kerkinud esimeseks riigiks, kuhu Eesti ettevõtjad oma tooteid müüvad. Saksamaa ja Rootsi korralike majandusnäitajate toel on tublisti tõusnud ka Eesti eksport ja seeläbi majandus. Negatiivne doominoefekt mõjutaks oluliselt Eesti üldist majandusolukorda.

Teisisõnu peaks Kreekas toimuv olema tähtsam lihtsast poliitretoorika tööriistast, millega Eestit võrrelda, nagu koalitsioonierakonnad tihtilugu teha armastavad. Eestil ei ole alternatiivi finantsstabiilsuse fondis  ja stabiilsusmehhanismis osalemisele. Kindlasti tuleb aga jälgida, et abisaajad toetuste eelduseks olevaid struktuurseid muudatusi ka reaalselt ellu viivad – siin on Eestil kanda teiste eurotsooni liikmetega samaväärne roll.