Märten Ross: me ei tohi vigu korrata

On selge, et kui hõive paraneb, siis see avaldab survet ka turu tasakaalule ja palk pigem kasvab. Tahame rõhutada, et kui eelmisel aastal võis veel suhteliselt kindlalt öelda, et sisemised inflatsioonisurved veel niipea ei teki, kuna on suhteliselt suur tööpuudus ja hõive madal, siis see on nüüd kiiremini mööda saamas. Mistõttu peab sellega arvestama ka ettevõtja oma äriplaane tehes.

See on kahe otsaga asi. Palk on nagu hind. Mõnes mõttes on see viide sellele, et kuna risk palga tõstmiseks on (risk ettevõtja mõttes, kui sa võtad riski palka tõsta, vaadates kasumit jne), siis pole sellises pildis mõtet teha investeeringuid, mis eeldavad, et palgasurveid ei ole. Kui sa suudad teha investeeringu, mis tootlust tõstab nii palju, et sa palgasurvega suudad kasumit kaotamata kaasa minna, siis tuleks seda teha. Mis omakorda viib selleni, et see hoiab majanduskasvu ja ka palgakasvu tagasi.

Üldjuhul on need suurenenud, aga pole erakorralisel tasemel, kuid paranenud on päris kõvasti. Kuid lähtepositsioon oli madal.

Sektorite lõikes me hõivet ei prognoosi. Tagasi vaadates kasvas tööhõive kõige rohkem ehituses ja tööstuses, kuna ka langus oli seal suurim. Tööstuses on see eriti selgelt näha, kuna nõudlus hakkas taastuma. Aga ehituses võib arvata, et buumiaegne tase oli liiga kõrge. Ei tohiks arvata, et seal sama hõive taastub.

Tulevikus kasvab hõivatute arv protsent või paar aastas. Usun, et kui kriisiaeg mööda saab, siis töökohti peaks looma rohkem muu erasektor kui tööstus.

Kõige olulisem toiduhindade mõjutaja viimase 10 aasta jooksul on olnud maailmaturuhind. Osaliselt on see kohvipaksu pealt lugemine, mismoodi hinnad edasi liiguvad. Võib tekkida stsenaariume, kus toiduhinnad tõusevad edasi, aga need võivad ka langeda. Meie võtame eelduseks turuootused, mille järgi toiduhinnad järgnevate aastate jooksul püsivad stabiilsed või võivad veidi langeda. Ja kuna meie väikesel majandusel on suhteliselt suur osa eelmisest hinnatõusust läbi tulnud, siis edasist tõusu ei tohiks olla.

Elektri hind on meil aastasse 2012 nüüd osaliselt sisse arvestatud, kuid seal on teatud määral ebakindlusfaktor sees. Kui dünaamikat vaadata, siis aastal 2013 peaks inflatsioon natuke tõusma.

On prognoositud nii meil kui ka maailmakaubanduses ja see on normaalne. Hea võib see olla ses suhtes, et kui kasv jätkuks senises tempos, võib see olla pigem märk uuest buumist. Jätkusuutlikule tasemele tasakaalustumine on pigem hea.

Kui vaatame suuri numbreid, siis kõige suurema (aastakasv 60-70%) on tekitanud mõne konkreetse ettevõtte käekäik. Kui jätaksime need välja, siis eksport iseenesest on paranenud ka laiapõhjaliselt.

 

Autor: Kadrin Karner, Kaisa Gabral