Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestlased ei toeta laristajaid 

20. juuni 2011, 06:58

Eestlased võlakriisis riike rahaliselt toetada ei taha, selgus uuringust.

Välisminister Urmas Paet väitis mai lõpus Soome majanduslehele Kauppalehti, et Eestis on laiapõhjaline toetus Kreeka ja teiste kriisis euroala riikide toetamiseks. Eestlased saavad aru, et tegemist on ajutise toe ja ajutise lahendusega, selgitas ta.

Äripäeva tellitud ja TNS Emori möödunud nädalal läbi viidud uuringust sellist toetust välja ei joonistu. Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam ehk 25%. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58 vs 42 abipooldajate kahjuks. Kusjuures, kõrgharitud, linnas elavad, suurema sissetulekuga eestlased on abi vastu kõige skeptilisemad.

„Selline küsitlus on liiga lihtsustatud. Eelnevalt tuleks küsitletavale anda ka infot, mida tooks kaasa see Euroopale, kui hättasattunud riike ei toetataks. Ja seejuures, mida tooks see kaasa avatud majandusega Eestile,“ kommenteeris välisminister Urmas Paet reedel küsitluse tulemusi.

„Sellistes komplitseeritud küsimustes ei saa eeldada konsensuslikku heakskiitu. Arvestades küsimuse sõnastust on abistamise toetajate hulk aga üllatavalt suur,“ kommenteeris uuringu tulemusi peaminister Andrus Ansip. „Konsensus on kerge tekkima, kui teemaks on Euroopa Liidu ühisest eelarvest Eestile tehtavad maksed. Muidugi peame raha saama. Saamegi sellel finantsperioodil 3,4 miljardit eurot. Konsensust on aga väga raske saavutada, kui küsimus on teiste abistamises.“

Möödunud nädalal sai valitsuse heakskiidu Eesti osalemine Euroopa ajutises (EFSF) ja loodavas püsivas kriisiabifondis (ESM).

Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime Eesti elanikelt: "Kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?" Vältisime teadlikult küsimuses Kreeka nime, kuna praeguste sündmuste ja arengute valguses on riik omandanud selgelt negatiivse kuvandi.

Arvamusuuringu ajendiks sai Reformierakondlasest välisministri Urmas Paeti väide Soome majandusajalehele Kauppalehti, et Eestis on lai üldsuse toetus Kreeka aitamiseks. Teadaolevalt pole sarnast uuringut varem Eestis tehtud.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. June 2011, 08:52
Otsi:

Ava täpsem otsing