Baltika rahaküsimise uus peatükk

Esmaspäeval sai selgeks, et Baltika tegevuse finantseerimiseks aprillis välja kuulutatud aktsiate lisaemissioon kukkus läbi. Seejärel kuulutati välja veelgi väiksema väljalaskehinnaga emissioon, mis on küll garanteeritud suuraktsionäride poolt, kuid tõenäoliselt turult soovitud raha ei kaasa.

7. juunil välja kuulutatud Baltika aktsiaemissioonil ei märgitud täis kõiki uusi aktsiaid, mistõttu aktsiate avalik pakkumine tühistati ja ettevõtte nõukogu otsustas muudetud tingimustel välja kuulutada uue emissiooni. Investoritele pakutakse nüüd 4,3 miljonit aktsiat hinnaga 0,70 eurot aktsia kohta. Aktsiate avaliku märkimise periood algab 14. juulil ning kestab kaks nädalat.

Baltika kolmas aktsiaemissioon kukkus selgelt läbi, sest investoritel puudus pea igasugune märkimishuvi, kui turuhind oli 20-25% madalam väljalaskehinnast. Üllatav oli aga uue emissiooni korraldamine, sest Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul pidid suuraktsionärid soetama ehk sisuliselt garanteerima 40% pakutavatest aktsiatest. Seda aga ei juhtunud, aktsiate pakkumine tühistati ja tuldi välja uue plaaniga.

Võib spekuleerida, et olles aprillis algselt nõustunud lisaemissiooni tingimustega (väljalaskehind 1 euro), kuid nähes, kuidas investorid Tallinna börsil peksid aktsia hinna isegi alla 0,80 euro, taganesid suuraktsionärid varem Milderile antud lubadustest ja jätsid viimase enda sõnu sööma.

Vähe rõõmustavat. Teise võimalusena võis Milder juba aktsia hinna kukkudes mõista, et investoritelt raha saamisest ei tule midagi välja ning suuraktsionäride 40% ehk ligikaudu 1,2 miljonist eurost ei piisa firma tegevuse jätkamiseks. Seetõttu pakutakse senistele suuraktsionäridele uute tingimuste kohaselt madalama hinnaga suuremat osalust, millega nad peaksid rohkem rahul olema.

Kuid paraku ei paista midagi rõõmustavat ka uues lisaemissioonis, kuigi veidi enam kui 80% sellest on suuraktsionäride poolt garanteeritud. Antud juhul võib loota, et see 80% ka tegelikult garanteeritakse, sest nii on börsiteates ametlikult kirjas. Eelmisel korral, kui Milder lubas sama 40% kohta, oli see väide vaid Äripäevale saadetud kommentaaris ega kohustanud börsiettevõtet tegelikult millekski. Need 80% tähendavad, et ettevõte saab juuli lõpus kindlasti enda kontole hädasti vajalikud 2,5 miljonit eurot, kuid ülejäänud 501 000 euro saamine on juba küsitav.

See tähendab, et sisuliselt küsitakse väljastpoolt firmat kõigest poolt miljonit eurot, mis üle 50 miljoni eurose aastakäibe kõrval peaks olema tühine summa. Paraku on firmal omajagu laene juba kaelas ning kohustuste hulk piisav selleks, et pankadelt enam lisa ei saa. Alles eelmise aasta lõpus suutis Milder laenude restruktureerimise kõnelused pankadega edukalt lõpuni viia. Pankade seotuse tõttu ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada ka näiteks Swedbankilt, kes ütles vaid, et nende peamine Baltikat kattev analüütik on puhkusel ja juba 16. mail olevat nad teatanud, et Baltika suhtes pank seisukohta ei võta. LHV suu on Baltika koha pealt aga seetõttu lukus, et nemad on uue emissiooni läbiviijad.

Juba esmaspäeval, enne pakkumisperioodi tulemuse avalikustamist, alustasid investorid Baltika aktsiate müüki, tampides hinna päeva lõpuks 8% madalamale. Sellele järgnes teisipäeval veel suurem müügilaine, mis viis aktsia hinna allapoole uue emissiooni väljalaskehinda. Põhimõtteliselt kordus sama stsenaarium, mis paar kuud varem.

Eile õhtuks kukkus Baltika aktsia 15,86%, 0,663 euro tasemele. Investorite paanika tõstis eilse kauplemiskäibe koguni üle kahe korra suuremaks, kui see oli kahel viimasel nädalal kokku. Nüüdseks on Baltika aktsia hind veebruarikuisest tipust kukkunud 55% ja firma aktsionärina teeb see mind täiesti nõutuks.

Pankrotist rääkida vara. Investeerimisringkondades räägitakse juba koguni Baltika pankrotist, kuid usun, et esialgu on see liiga ennatlik. Milder lubas aprillis, et raha väljavool firmast on peatunud, ning loodetavasti annab uus rahasüst ettevõttele hoogu juurde, sest majanduskeskkond rõivatootja põhiturgudel paraneb ja sellest ei saa puutumata jääda ka Baltika. Esimese indikaatorina peaksid järgmisel nädalal selguma Baltika juuni müügitulemused, mis loodetavasti pakuvad nirule maile tugevat täiendust. Täpsema pildi firma käekäigust saab aga augustis, kui avalikustatakse teise kvartali majandustulemused. Sinnani jäävad Baltika aktsionäri endiselt saatma kolm suuremat lohutajat - usk, lootus ja armastus.

Intervjuu Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderiga. Rõivatootja juht ja suuromanik põhjendab, miks firma üritab raha kaasata aktsiaemissiooniga.

Miks 52 miljoni eurose aastakäibega firma ei laena käibest kõigest 1% moodustavat summat pankadelt? Soovime tugevdada omakapitali, mitte suurendada kohustusi.

Miks uue emissiooni puhul on suuraktsionärid nõus eelnevast oluliselt rohkem garanteerima? Investorite jaoks on tegemist väga hea hinnaga tehinguga.

Kui edukaks hindate Euroopa ringreisi ja kas mõni institutsioon, kellega kohtusite, on valmis nüüd uue emissiooni korral kaasa lööma? Kohtumised Euroopa investoritega olid töised ning iseenesest juba fakt, et kõik kohtumised kestsid üle tunni, oli positiivne.

Me oleme huvitav investeerimisobjekt nii oma (lähi)minevikus kõrge kasumlikkuse ja kiire kasvutempo mõttes kui ka kriisi läbimise tulemusena väga atraktiivse hetkehinna tõttu.

Samas kommenteeriti kehva ajastust: aasta kõige nõrgema kvartali tulemuste ja spekulatiivselt odavnenud aktsiahinna kombinatsioon polnud soodus investeerimisotsuste tegemiseks. Igatahes oleme pildil ja pärast paranevaid kvartalitulemusi alustatakse ka ilmselt tasapisi investeerimist. Üks fond on lubanud ka käesolevas emissioonis osalemist kaaluda.

Kas raha laekumine oodatust hiljem omab mingit mõju Baltika III või IV kvartali tulemustele? Igapäevastele majandustegevustele konkreetne ühekuuline hilinemine olulist mõju ei avalda. Küll aga oleme juba mõne kuu kinni hoidnud investeerimisotsuseid, mistõttu võib nendele planeeritud täiendav kasv mõnevõrra hilineda.

Kas Te ei karda, et uue emissiooni väljalaskehind on ohtlikult lähedal turuhinnale ja see kukub sealtki läbi? Uus emissioon on vajalikul määral suuraktsionäride poolt garanteeritud ega saa seetõttu ebaõnnestuda. Pigem näeksin seekordse hinnataseme juures võimalusi väikeaktsionäridel oma õigustega kaubeldes tulu teenida. Seetõttu valisimegi erinevate finantseerimisvõimaluste vahel taaskord avaliku emissiooni.

Kas likviidsuse parandamiseks on võimalus, et mõni praegustest omanikest või hoopis mõni uus firma saab suurema kontrolli Baltika üle? Taoline stsenaarium ei ole praegu aktuaalne, suuraktsionärid näevad pigem võimalust oma investeeringute väärtust lähiaastatel kasvatada firma majandustulemuste loomuliku kasvu kaudu.

Baltika kohta käib sama jutt, mida räägitakse Kreekastki. Tundub, et midagi pole võimalik päästa. Huvitaval kombel on siin ka ajaline kattuvus. Ka Kreekas algas hoiustajate paanika ja pankadest raha väljajooksmine - Baltikal hakkas aktsia hinnaga sama asi pihta. Usun siiski, et Baltika juht Meelis Milder on alati andnud endast parima ja teeb nii ka sel korral.

Finantsinspektsioon asus uurima, kas mõni aktsionär võis vahetult enne Baltika lisaemissiooni tühistamist ära kasutada siseteavet, sest võimaliku kuriteo märgid on olemas.

Kahtlust äratab asjaolu, et vahetult enne emissiooni sulgemist elavnes aktsiatega kauplemine üle 20 korra. Kui enne uudist läheb kauplemine aktiivseks ja kui hind ka liigub, siis see võib olla siseteabe ärakasutamise tundemärk. Kas seal konkreetselt midagi taga on, selle uurimine võtab aega.